Edgar Savisaar: riigi osalusega ettevõtete tulevikust, eriti Estonian Airist
Riigisektori väljavaade on paranenud: majanduskriis suurendab riiklikku reguleerimist, paljud eraettevõtted, eriti pangandussektoris, on juba riigistatud, osal seisab see ilmselt ees. Lausliberalismi, millele tugines Eesti reformistide majandusideoloogia, ei võeta enam tõsiselt. Eestis läheb muidugi veel aega, kuni harjutakse paradigma muutumisega. Seetõttu räägivad mõned ajast maha jäänud poliitikud ja ärimehed ikka veel seda vana joru, et riigifirmad ei õigusta end ja tuleks maha müüa või (mis on tegelikult sama!) börsile saata. Tegelikult peab olema eesmärgiks suurendada riigi osalusega firmade efektiivsust ja neid moderniseerida, aga mitte kergel käel maha müüa. Võtame või Estonian Airi, kus riigile kuulub vähemusosalus.
On selge, et Estonian Airi pankroti puhul ei leiduks kedagi, kes sooviks tema niši üle võtta. Võib-olla SAS jääb teenindama Skandinaavia liine, kuid ülejäänud liinid suletakse. Ei pea vist mainima, kuidas mõjutaks see meie inimeste reisimisvõimalusi ja millise hoobi annaksime turismile Eesti Vabariiki. Rääkimata veel kogu asja imagoloogilisest küljest, kõlaks ju välispressis, kuhu nimetatud uudis kindlasti mahuks, Estonian Airi pankrot kahtlaselt sarnaselt Estonia kui riigi pankrotiga. Olen aga kuulnud ka selliseid versioone, et esimesel etapil kavatseb valitsus Eesti kapitalil põhinevaid ettevõtteid mitte toetada, et teises etapis oleks hea põhjus ja võimalus aidata ja toetada hätta sattunud nn omasid. Ma poleks üldse üllatunud, kui olukorra halvenemisel kuuleme toetustest ja abipakettidest sellistele ärimeestele, keda olema harjunud kohtama Reformierakonna sponsorite nimekirjas. Riigilt nõutakse valikut: kas panete Estonian Airi raha juurde või müüte oma aktsiad SAS-ile. Mõlemad oleksid valed otsused. Riik peaks Estonian Airi müüma vaid siis, kui see ei ole oluline Eesti arengule. Viimane seisukoht aga ei vasta tõele. Üldiselt tuleks lähtuda ikka sellest, et praegu aitavad või plaanivad aidata oma ettevõtteid väga paljud riigid. Kui Eesti võtaks vastupidise seisukoha, siis satuksid meie ettevõtted halvemusse võrreldes teiste riikide ettevõtetega, kellel on riigi tugi. Kui me oma ettevõtete eest ei seisa, siis on meie ettevõtete pankrotti mineku oht suurem. Meie turgu hakkavad teenindama nende riikide ettevõtted, kellel oli raskel ajal riigi tugi. Kui ettevõtjad teenivad riigikassasse maksude kujul raha ja peavad riiki üleval, miks ei peaks neil siis raskel ajal olema õigust riigi toele?
Ansip ajab õiget joont
Üks võimalus oleks püstitada küsimus SAS-i aktsiate tagasiostmisest Eesti riigile ning rahvusliku lennukompanii taastamisest. Teine võimalus oleks müüa Estonian Airi aktsiad mõnele edukale Eesti erafirmale, nagu näiteks Tallinkile. Arvan, et Enn Pant ja Ain Hanschmidt saaksid selle firma arendamisega paremini hakkama kui need Rootsi ärimehed, kes teeksid Tallinna õhuväravast hea meelega Riia varulennuvälja. Peaminister Andrus Ansip on selles küsimuses ajanud minu arvates õiget joont: mitte meie ei peaks müüma Estonian Airi aktsiaid SAS-ile, vaid müügu nemad meile.
