Eduka kerisetootja Huum kaubamärk kuulub hoopis teisele ettevõttele. Kas investorid peaksid olema murelikud?

Maineka Eesti kerisetootja Huum OÜ kaubamärk ning suur osa intellektuaalsest omandist kuulub hoopis ettevõtte juhi firmale, mitte Huumile endale. Kas kerisetootjasse raha paigutanud investorid peaksid olema murelikud, küsib ettevõttesse raha paigutamist kaalunud investor.

Peegelklaasidega väikemaju tootva firma Ööd juht Andreas Tiik kaalus rahastusplatvormi Funderbeam kaudu Huumi investeerimist. Asja analüüsima hakates ja taustakontrolli tehes kerkisid tal aga rida küsimusi - millesse ta õigupoolest ikkagi investeeriks?

„Olen algaja investor ning tegin eelmisel nädalal Funderbeami konto ja analüüsisin esimesi potentsiaalseid projekte - viimaste seas oli ka Huum OÜ,“ kirjeldas ta. „Tehes väikest taustakontrolli avastasin, et HUUM kaubamärk ei kuulugi Huum ettevõttele, vaid firma juhi isiklikule ettevõttele Asine OÜ." rääkis Tiik.

"Kaalusin investeeringut just seetõttu, et mulle on sümpaatsed nende kerised, disain ja bränding. Küll aga antud juhul jääb mulle segaseks kas ma ikka investeerin HUUM disaini ja brändi kui viimased kuuluvad hoopis teisele firmale? Investorid investeerisid kokku üle 500 000 euro ning nüüd selgub, et tegelikkuses ühed olulisemad varad kuuluvad hoopis teisele ettevõttele,“ kirjeldas ta olukorda.

„Kes ühisrahastuses siiski ettevõtte due diligence’i kontrolli teevad? Kas algajad investorid saavad aru, kuhu enda raha investeeritakse ja missugused riskid kaasnevad kui raha tõstnud ettevõtte kogu intellektuaalne omand (bränd, tootedisainid ja joonised) kuuluvad teisele "kehale",“ küsis Tiik.

Ööd juhi ning Huumi vahel on erimeelsused, millest kirjutas pikemalt Äripäev eelmise nädala lõpus. Nimelt avastas Ööd, et pärast koostöövestlust teise Eesti tootjaga ehk Huumiga toodab viimase sõbra firma nüüd vägagi sarnaseid saunamaju, mille ideest neile kohtumisel rääkis. Huum OÜ juhatuse liige Siim Nellis hindab süüdistusi pahatahtlikuks laimuks.

Huum OÜ juhatuse liige ning 65,04% ettevõtte aktsiate omanik Siim Nellis selgitas, et talle 85% ulatuses kuuluvale Asine OÜ-le kuuluv intellektuaalvara on loodud enne Huum OÜ asutamist. Seetõttu polnud seda võimalik ka Huumi nimel algselt registreerida. Pärast Huum OÜ asutamist loodud intellektuaalvara on tema sõnutsi registreeritud juba HUUM OÜ nimele. Kokku on hetkel Huumi bilansis intellektuaalset vara 536 2017 euro väärtuses.

Nellise kinnitusel on ka Funderbeamis raha paigutanud inimesed teadlikud, et Huumil on Asine OÜ-le kuuluvale intellektuaalvarale eksklusiivsed lepingulised õigused, s.t investorite huvid on täielikult kaitstud.

Investeeringute paigutus on Funderbeamis välja toodud juba kampaania tegemise ajal. Ettevõte soovis kaasata 150 000 -300 000 eurot. „Kuna plaanitav investeeringumaht täitus 18h jooksul, siis eeldame, et investorid said investeerimiseks vajaliku ammendava info kätte,“ lausus Nellis.

Advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat, patendivolinik Liina Jents kinnitas küll konkreetse ettevõtte olukorda kommenteerimata, et olukorras, kus kaubamärk ja intellektuaalomand kuuluvad teisele ettevõttele, ei ole midagi tavapäratut.

KOMMENTAAR

Liina Jents, vandeadvokaat.

Ei ole midagi tavapäratut selles, kui näiteks kaubamärk kuulub ühele isikule, aga seda kasutab oma äritegevuses teine isik. Asjaosalised vormistavad sellise kasutamise tavaliselt litsentsilepinguna, kus siis lepitakse kokku intellektuaalsest varast tulenevate õiguste teostamise tingimused ja selle eest makstav tasu. Kaubamärgi kasutamise puhul näidatakse lepingus ka see, millisel territooriumil võib kaubamärki kasutada, millisel kujul ja viisil, milliste kaupade ja teenuste suhtes ning millise tähtaja jooksul. Samuti lepitakse kokku, kas tegemist on ainulitsentsiga või lihtlitsentsiga. Ainulitsentsi puhul on välistatud teistele isikutele samaväärsete õiguste andmine, lihtlitsentsi korral võib õiguste omaja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele lisaks litsentsisaajale. Kui kaubamärgi omanikku võib igaüks avalikust registrist kontrollida, siis ei pruugi litsentsilepingu tingimused olla kõigile kättesaadavad. Nimelt ei ole litsentsilepingu registreerimine Eesti ega ka Euroopa Liidu kaubamärgi puhul kohustuslik ja lepingu olemasolu ning selle täpsed tingimused võivad seetõttu jääda vaid poolte enda teada. Litsentsisaaja peab arvestama sellega, et kui litsentsileping lõppeb (näiteks tähtaja saabumisel või öeldakse leping üles rikkumise tõttu), siis lõppeb ka litsentsisaaja õigus vastavat intellektuaalset vara kasutada. Kui tegemist on näiteks kaubamärgi litsentsilepinguga, siis peab litsentsisaaja lepingu lõppemisel lõpetama kaubamärgi igasuguse kasutamise oma toodetel, veebilehel, reklaammaterjalides jm. ning oma kaupade või teenuste pakkumisel peaks ta kasutusele võtma uue tähise.

Soovi korral on igal isikul õigus ja võimalus teha ettevõtte ja tema intellektuaalomandi osas taustakontroll. Nii on kõik registreeritavad intellektuaalse omandi objektid avalikes registrites leitavad. Nagu juba eelnevalt märgitud, siis litsentside andmisel võib olukord olla keerulisem, sest litsents ei pruugi olla registris nähtav. Veel keerulisem on aga nende õigustega, mis ei olegi registreeritavad nagu näiteks autoriõigus, ärisaladused, know-how jm. Nende õiguste kuuluvust ja ulatust kahjuks üheski avalikus registris kontrollida ei saa ning nende kohta saab infot küsida vaid asjaosaliselt endalt.