Eduka tehnoloogiaettevõtja prognoos: tuleks välja kuulutada maksumoratoorium, muidu me teatud ärisid enam kunagi ei näe
„Jaekaubanduses saab pauk olema korralik. Küsimus on selles, kas valitsuse meetmed on piisavad. Kuna ei ole üldist tööseisakut välja kuulutatud, siis võivad paljud ärid raskustesse sattuda. Peaks looma olukorra, kus firmad, kes ei saa opereerida, ei pea üüri maksma või riik tuleb neile maksmisel appi," alustab Hiiemaa. Ta nendib, et ka kinnisvara omaniku vaade on oluline, ka neil on mure.
„Tuleks selge moratoorium välja kuulutada, muidu me enam teatud ärisid ei näe. Toimub jõhker revolutsioon. Täna kõik jooksevad ringi pead laiali otsas. Meie oleme oma klientidele teinud seda, et pakume lepingu peatamist, mahu vähendamist või maksepuhkusi," loetleb ta.
Erply arendab muuseas ka kassatarkvara ja e-kaubanduse lahendusi. Täna on nad end fokusseerinud selgelt e-kaubandusele. Nad soovivad praegusel keerulisel ajal oma kliente aidata ning õpetada.
„Soovime varsti pakkuda välja logistikalahenduse. Umbes nagu Bolt. On näha, et peame sinna tooma sisse ka toidukaubad ja vetsupaberi. Poed transformeeruvad ümber e-ärideks. Püüame kiirkorras luua Eesti ettevõtetele 1000 e-poodi ja mobiilipoodi ehk äppi, et neil oleks rohkem nähtavust. Sinna juurde tooma aga ka tarne ja maksed," räägib Hiiemaa ja lisab, et kui e-keskkonnas müüa, näiteks ka Amazonis ja osta.ee's, siis peaks äridel mingi tuluke põlema jääma. Vaja on aga ka valitsuse meetmete abi.
Niisiis plaanib Erply teha nii, et kel iganes on rattad all, saavad logistikas osaleda. Kas või nii, et võtad Citybee auto ja vead päev läbi pakke laiali.
„Kaubandus on kapitalismi alus. Kui see ära kaob, siis tsivilisatsioon muutub. Tekib uus reaalsus," ütleb ta.
Et ettevõtlus ei saaks surmalaksu
Hiiemaa räägib, et neil ettevõtetel, kes on Euroopast hankinud, kaovad kanalid. Need, kes ise Euroopasse müüvad, satuvad ka raskustesse. Riikide kinniseks jäämine langetab oluliselt kaubavahetusmahtusid. Tema sõnul peaks me arvestama 4-kuulise probleemiga, kuid jaekaupluste, ladude ja tootjate jaoks peab olema väga selge plaan. Mis saab maksudest? Mis üüridest?
„Suurbritannias tehti maksumoratoorium ja makstakse kinni 80% sissetulekust. Riik saab korraliku riigivõla, mille koos kinni maksame, aga see on ka normaalne. On vaja lahendada olukord, et ettevõtlus säiliks. Et see ei saaks surmalaksu. Et ettevõtjatel säiliks algkapital ning et ettevõtted oleksid võimelised jalgadel seisma," räägib Hiiemaa.
Ta rõhutab, et riik peab tugevamaid sõnumeid välja andma. Ütlema, et leitakse raha. Kahe kuu plaanist on vähe. Tuleb raha laenata, et meil ei oleks õnnetute armeed, kes ei oma enam raha.
„Kas see summa on pool miljardit või miljard kuus, aga riik peab selle kriisi efektiivselt lahendama. Nõudlus on väiksem ka pärast kriisi lõppu. Väga rasked ajad on ees," ütleb Hiiemaa.
Ta on nõus, et e-poodidele on tänane olukord suureks võimaluseks ja arenguajendiks. Samas on Eesti e-poed tihti kas kehvad või ei ole neil taga head logistikasüsteemi. Muresid on veelgi. Erply loodab kiirkorras ettevõtteid aidata, et neil väikegi tulu tekiks ja nad saaks kaupa likviidseks muuta.
Ilma müüjata poed
Maailmas on juba varasemast ajast leida poode, kus füüsilist müüjat ei ole. Tallinnas on selliseks näiteks Tere tennisekeskuse pood, kus on kauba kõrval vaid kassa ja makseterminal. Osalt on see usalduspõhine, teisalt on alati abiks kaamerad, mis suudavad vargad tuvastada.
„See hakkas pead tõstma juba veidi enne kriisi, aga nüüd on see veel enam päevakorral. Tööjõudu ei pea sul olemagi. See on kõrge tootlusega. Uus kord nõuab uusi tehnoloogiaid. Ettevõtjatel tuleb vaeva näha," räägib Hiiemaa.
Erply tegi ka otsuse, et nad pakuvad oma restoranidele mõeldud lahendust toidukohtadele järgmised kolm aastat tasuta. Mõte on see, et need, kes uuesti hakkavad äri käima tõmbama, saavad seda alguses teha ilma selle lisakuluta. Summad ei ole ehk suured, kuid kui kuusummad korrutad, siis on see väikeseks abiks ikka.
Riigi konkreetsemad sammud
Hiiemaa ütleb, et ettevõtjatel on praegu aeg ka lugeda ja oma ettevõtte äriprotsesse lahti mõtestada. „Kui töötajatega suhtlemise ja masendushetkede vahele jääb ikka neid momente." Ta loodab, et riik tuleb selgete ja otseste laenuprogrammidega välja ja seda ilma kommertspankadeta.
„Kasulik oleks nii teha. Lihtsad tingimused. Paradigma on muutunud. Vana reaalsus ei kehti enam. Eks see kõik läheb mööda, küsimus ainult, millise ettevõtlushinnaga. Kui riigi peamine sissetulek on ettevõtetelt saadav tulu, siis on oluline nüüd nendega koostööd teha. Et ettevõtjail ei kaoks motivatsioon," ütleb Hiiemaa.
Lõpetuseks ütleb mees, et see on reaalsuskontroll väga paljudele. Terad eemalduvad sõkaldest. Ta nimetab tänast olukorda kosuks ehk koroonasurutiseks.
„Üürileandjatega peaks täna jõuliselt läbi rääkima pikendamiste, alandamiste ja peatamiste osas. Et ellu jääda. Need, kes oma firmat jõulisemalt juhivad, neil on lihtsam. Mida konkreetsemad otsused, seda parem. Tuleb teha plaane, mis saab edasi. Vaadata üle poe kontseptsioon, numbrid, e-pood, tööprotsessid. On õppimise ja adra seadmise aeg. Samas tasub igaks juhuks ka põllulapid üles otsida, võsa sealt raiuda ja kartul maha panna," ütleb Hiiemaa ja loodab, et seda viimast siiski vaja ei lähe.
