Edumeelsed ettevõtted kujundavad koolinoorte seast järelkasvu


Edumeelsed ettevõtted kujundavad koolinoorte seast järelkasvu
Erakogu

Eesti koolijuhid kuulevad tihti ettevõtjate kriitikat, et koolis õpitu peaks päriseluga paremini haakuma ja tööturu vajadustele täpsemalt vastama. Lisaks kriitikutele leidub ettevõtjate hulgas aga ka neid, kes näevad koostöös võimalust toetada nii koolinoorte õpinguid kui ka enda ettevõtte ja meeskonnaliikmete ambitsioone. Koostööd saab teha ettevõtlusõppe osana, kuid välja võib mõelda ka muid ettevõttele ja koolile sobivaid lahendusi.

Igale ettevõttele leidub sobiv koostöövorm

Levinuimad koostöövormid ettevõtjate ja koolide vahel on külalisloengud ning töövarjupäevad. „Töövarjuna töökeskkonnas osalemine võimaldab noortel näha üht asist tööpäeva ja mõelda, mida neile endale tulevikus teha meeldiks. Kui nähtu õpilastele meeldib, saavad nad sellest inspiratsiooni ka enda karjäärivalikute suunamisel, kui see tundub aga igav, siis teavad nad vähemalt ühte tööd, mida nad tulevikus kindlasti teha ei taha,” kommenteeris tarkvaraarendusfirma Brightspark tegevjuht Kari Maripuu, kes on aastaid õpilastega oma ettevõtluskogemusi erineval moel jaganud.

Kõige sügavama mulje jätavad nii õpilastele kui ka ettevõtetele siiski pikaajalisemad koostööprojektid, kus õpe tuuakse kooli kontekstist välja päriselulistesse situatsioonidesse. „Noored on sotsiaalsed ja mängulised ning üksteisega konkureerimise kaudu on võimalik palju oskusi omandada. Õpilasi kõnetavad väga näiteks ettevõtlusteemalised konkursid, võistlused ja häkatonid, mida ettevõtted korraldada saavad,” lisas Maripuu.

Seotud lood:

Pikaajaline koostöö on võimalik ka näiteks ettevõtlusõppe raames õpilasfirmade mentorina tegutsedes. Kui õpetajad annavad õpilasfirmadele ennekõike teoreetilisi teadmisi ja aitavad luua struktuuri, siis mentori roll on peegeldada tagasi reaalse ärimaailma kogemust.

Kui on soov veelgi rohkem panustada, võivad ettevõtted koostada ja koolis läbi viia valikaine kursust. Edukas näide sellisest koostööst on Kadrina keskkoolil ja Silberautol. „2017. aastal pöördus Kadrina kooli direktor meie poole koostööettepanekuga, mille tulemusel sündis kooli valikaine „Turunduse ja müügitöö alused”. Meie jaoks oli tegu suure väljakutsega, kuid nägime selles potentsiaali ja otsustasime end proovile panna,” sõnas Silberauto turundusosakonna juht Jana Ribelis.

Koostööst võidavad nii ettevõte, õpilased kui ka õpetajad

Ettevõtete ja kooli koostöövõrgustikku üles ehitama asunud Kadrioru Saksa gümnaasiumi õpetaja Michael Kirschingeri sõnul motiveerib osa ettevõtteid positiivne tähelepanu, mis haridusellu panustamisega kaasneb. „Kuigi selles vanuses veel kindlaid valikuid ei tehta, saab koostöö kaudu juba varakult ettevõtte mainet noorte silmis kujundada ning võib-olla ka tulevikuks töötaja leida,” avaldas Kirschinger arvamust.

Andes noortele praktilisi ülesandeid, saavad õpilased kasu reaalsest töökogemusest ning ettevõte tulu mõne vajaliku ülesande täitmisest. Näiteks on noored sageli väga osavad sotsiaalmeedia- ja kodulehelahenduste loomisel ning saavad abistada ürituste korraldamisel ja messidel osalemisel. Samuti võivad nad mõne aine uurimustöö osana teha ära ettevõtte probleemi lahendamise jaoks vajaliku eeltöö.

Töö noortega on hea vaheldus tavapärasele töörutiinile, mis võib ka värskeid ja kasulikke ideid pakkuda. „Kogenud ettevõtjana on sageli tunne, nagu oleks kõike juba proovitud ja tehtud ning paljude teemade puhul valitseb teatud skepsis. Noortel aga puuduvad ebaõnnestumise kogemused ja nad on alati hakkamist täis. Ka õpilasfirmaga väikese käibe teenimine paneb neil silmad särama ja motiveerib otsima uusi ärimudeleid. Selle protsessi juures olemine viib mind tagasi aega, kui käivitasin oma esimest õpilasfirmat, ning paneb ka praegust töösituatsiooni värske pilguga hindama,” kommenteeris Maripuu.

Koostööst ettevõtjatega on palju võita ka õpetajatel. „Paljudel õpetajatel puudub ettekujutus, milliseid tehnoloogiaid kasutatakse ning milliseid oskusi ja valmisolekut tööandja tööturule sisenejalt ootab. Et noored nendele vajadustele paremini vastaksid, tuleks ka õpetajaid ettevõtetesse viia. Nii saab õpetaja tööturul toimuvast parema ülevaate ja oskab ka õpilastele selgemini teooria ning päriselu vahelisi seoseid näidata,” sõnas Kirschinger.

Kuidas koostööga alustada?

Esmalt tuleb läbi mõelda, millised ühised huvid ja tegevused pakuksid kõigile pooltele kasu. „Seejärel tuleb kaardistada võimalikud sobivad partnerid ja nendega kontakt luua. Mõelda võiks ka kooli vilistlaskonna peale, kes hea meelega oma endise kooli arengusse panustavad. Isiklikud sidemed on võrgustiku loomisel suureks abiks,” ütles Kirschinger.

On levinud väärarvamus, et erinevad lisategevused, mille hulka kuulub ka koostöö kooliga, pigem segavad kui toetavad ettevõtte tegevust. Silberauto, kes on juba kahel aastal andnud õpilastele turunduse ja müügitöö valikainet, väidab aga vastupidist.

„Koostöö esitas meeskonnaliikmetele individuaalse väljakutse – teha selgeks, kuidas haakub nende igapäevatöö teooriaga, ning arendada oskust end kehtestada ja olla köitev kõneleja. See on olnud kõigile projektiga seotud inimestele väga kasulik kogemus ja võimalus heita pilk peatselt tööturule sisenevate noorte maailma,” sõnas Silberauto turundusosakonna juht.

Koostöö algatamine nõuab kindlasti aega, kuid leidliku lähenemisega saab tööd kõigile osalistele sobivalt korraldada. „Kuna oli selge, et ajaliselt ei saa üks inimene kogu kursuse andmist enda peale võtta, siis leidsime päris lihtsa lahenduse: koormuse hajutamiseks jagasime ainekursuse müügi- ja finantsosakonna ning turundusspetsialistide vahel ära. Nii said noored mitmekülgse ülevaate ettevõtte toimimisest, kuid samas olid täidetud kõik igapäevaseks tööks vajalikud funktsioonid,” kommenteeris Ribelis.

Et arutada ühiselt võimalusi, kuidas muuta noorte haridust elulisemaks ja luua kõiki pooli arendavaid projekte, ootame ettevõtjaid seminarile „Koolide ja ettevõtete koostööst sünnivad tulevikutegijad”. Loe lähemalt siit.

Inspiratsiooni ja teisi koostöönäiteid leiab ka ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu” ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koostatud heade praktikate kogumikust.

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.