EE: Ajakirjad elavad naiste rahast


HINGAMINE LAHTI: Enamik Eesti ajakirju on rahahädast üle saanud ja teenivad kasumit.

Meediaärimees Mart Kadastik on ajakirjadest rääkides roosa ja rahulik. Kahjumis päevalehtede kõrval on kenakest tulu tooma hakanud ajakirjad. Üks edu põhjus peitub möödunud suves, kui kaks konkureerivat meediakontserni Eesti Meedia ja Ekspress Grupp alustasid ühistegevust ajakirjade väljaandmisel ja levitamisel.

Vähenesid konkureerimiskulud ning kogu aur läks ajakirjade sisulisele edendamisele

Edukaim projekt oli Tervisetrendi ja Tervise ühendamine Tervis Plussiks, mille tellijate arv kasvas kolmekordseks.

Eesti Meediale ja Ekspress Grupile kuulub kaks kolmandikku Eestis väljaantavatest ajakirjadest.

Naised teevad turgu

Nii nagu on maailma populaarseimad söögikohad tavalised pubid, ootab ka ajakirjaostja kena keskmist fotodega kaunistatud lugemist. Eestis hoiab ajakirjade turgu üleval naine.

"Naised on ülimalt tänuväärsed lugejad: väljaandele truud ja valmis raha välja panema," räägib Ajakirjade Kirjastuse meediadirektor Tiina Kruus.

Eesti Naine, Anne ja Stiil on Kruusi hinnangul kokku kogunud maksimaalse arvu lugejaid ning ostjaid jätkub ka Soome konkurentide väljaantavale Annale.

Mart Kadastik arvab naljaga pooleks, et edukad saavad olla ajakirjad, mille peatoimetaja on võimalikult sarnane ajakirja sihtauditooriumiga.

Millised on peatoimetajad ajakirja sisu vaadates?

Eesti Ekspressi vahelehest iseseisvaks kasvanud Anne on naiste ajakirjanduse eredaim täht. Peatoimetaja Tiina Lang heitleb meesküsimusega, nagu Delfist tema sõnavõtte ja viimaste ajakirjade teemasid vaadates ennatlikult järeldada võiks.

Paks mees, väikese riistaga mees, vaene mees vs rikas naine, kas meestele meeldib sale naine, seks esimesel kohtumisel, kuidas olla vastupandamatu ja leida vääriline partner.

Tiina Kruus kommenteerib: "Anne lugejaskond on ülimalt ühtlane, alates 18-, lõpetades 60-aastastega. See on suur pluss, aga ka miinus. Vaene Anne peab suutma vastata nende huvile, kes küsivad, kuidas kaotada süütus kõige meeldejäävamalt, kui ka nende, keda huvitab, kuidas üle elada klimakteerium."

Eesti Nais peatoimetaja Katrin Streimann on tavalisest elust rõõmu tundev küps naine, kes lepib piirangutega, mida elu on seadnud. Kodus toimetab karuemaliku kannatlikkuse ja hoolitsusega. Tervislik toitumine ei tähenda talle ohvrite toomist kaalujälgijate altarile.

Kruus: "Eesti Naisel püsib visalt vanema maanaise ajakirja imago. Eesti Naise lugeja on keskmisest naisteajakirja lugejast märksa jõukam ja haritum, nii et vanuritest kui põhilisest sihtgrupist ei saa küll rääkida. Ajakiri on just viimase paari aastaga muutunud väga heaks ja see on peatoimetaja teene."

Stiili peatoimetaja Anu Merila cool ja rafineeritud foto juhtkirja all on teeviidaks ajakirja sisuni. Isikupärase maitsega noor linnanaine, kes ei oota eluprobleemidele valmislahendusi, vaid kujundab oma maailma, lugedes huvitavate inimeste elust.

Kruus: "Stiil on viimase poole aastaga liikunud täpselt ettenähtud sihtrühma ehk silmapaistev on noore (20-35 eluaastat) linnanaise osakaal lugejate seas."

Proff peatoimetaja suudab Kruusi sõnul teha head ajakirja ka teemal, mis talle isiklikult vähe korda läheb. Kindlasti peab väga hästi tundma sihtgruppi, aga ilmtingimata ei tarvitse ise sinna kuuluda.

Seltskond ja Kroonika ühinevad?

Pärast ajakirjade väljaandmise ühendamist on meediakontsernidel nüüd kaks suhteliselt sarnast seltskonnaajakirja ning jutt nende ühendamisest on visa vaibuma.

Kindlasti ei tehta seda otsust täna või homme, sest mõlemad ajakirjad on Eesti mõistes korraliku tiraazhiga ja toovad kasumit.

Esimese sammuna otsustasid omanikud panna Seltskonna ilmuma reedeti. Et vältida olukordi, kus mõlema ajakirja kaanelemmikuks on sattunud sama persoon, vaatab Tiina Kruus isiklikult iga kord kaanepildid üle.

Kroonika peatoimetaja Ingrid Tähismaa ja Seltskonna peatoimetaja Gitte Hint just südamesõbrannad ei ole, sest üks neist jääb varem või hiljem oma kohast ilma.

"Lugeja ootab meilt igal nädalal natuke glamuuri, natuke skandaali, ja seda peab ta ka saama!" räägib Tähismaa ja lisab, et suuri muutusi ei tule. Seltskond tahab minna senisest räigemaks. Seltskonda satub rohkem ka selliseid lugusid, mis ei pruugi sada protsenti tõele vastata.

Koduajakirjad rebivad

Endiselt suur konkurents on veel kodunduse ja aianduse ajakirjadel. Selles nishis ilmub viis ajakirja. Neil kõigil on küll kindel lugejaskond, kuid pikaajaliseks edukaks tegevuseks on see liiga väike. Väljaandjad on erinevad, seepärast ei saa kiirest ühendamist või üleostmisest praegu veel juttu olla.

Eesti turg on liiga väike ja praegu ka liiga vaene, et lähiajal siin mõni erihuviajakiri ilmuma hakkaks. Enamik ajalehtedest teevad IT-, auto- või meditsiiniteemalisi vahelehti, mida soodsa turusituatsiooni korral saab kasvatada iseseisvateks ajakirjadeks.

Tulus ühendamine

Eesti Meedia ja Ekspress Grupp ühendasid kahjumiga töötanud Sõnumilehe ja Õhtulehe, mille kahjum kokku oleks eelmise aasta lõpus olnud 35 miljonit krooni.

Aasta lõpuks jõudis SL Õhtuleht 5 miljoniga kasumisse. Mart Kadastiku sõnul on projekti areng ehk kulude vähenemisest ja tulude suurenemisest saadud tulu 40 miljonit krooni.

Ajakirjade väljaandmine oli juba ühinemise hetkel paari miljoniga kasumis. Siin hindab Kadastik 10 miljoni krooni suurust võitu.

Tiina Joosu