Arho Anttila, üheksa aastat Eestis tegutsenud soomlane, on konsulteerinud Saku Õlletehase ostmist soomlaste poolt, välja mõelnud A. Le Coqi kaubamärgi ja nüüd peab hakkama saama järjekordse Heraklese vägiteoga - päästma XXL.EE. Muutma börsil noteeritud, kuid võlgadesse ja juhtimisvigadesse mattunud endise arvutitootja kasumit andvaks internetifirmaks.

"Ma olen harjunud probleeme lahendama. Mulle ei meeldi stabiilsus. Mida suurem probleem, seda toredam. Aga alguses ei aimanud ma probleemi mahtu. Võibolla oleks siis kaks korda mõelnud," seletab Anttila, Helsingi Kõrgema kaubanduskooli lõpetanud mees.

Pennust saab XXL.EE

Noored mehed Crescost on mures. Nad tõid turule Pennu, aktsia lendas lakke ja kukkus siis koos Tallinna Börsiga mutta. "See ei ole saladus, et Cresco tundis sisemist vastutust Pennu päästmise eest," ütleb Anttila.

Pennu saab uue nime XXL.EE. Arvutitootjast saab digitaalmeedia teenuseid pakkuv ja internetiväravat ehk portaali haldav firma. XXL.EE börsile tulek läinud aasta hilissügisel on üliedukas. XXL.EE aktsia lendab Frankfurdi börsil üles sama kiiresti kui Talse. Aktsia hind tuleb sama kiiresti ka alla. Ettevõtte turuväärtus pudeneb 140 miljonilt kroonilt vähem kui 17 miljoni krooni peale.

Ka Anttila ammutab kõrghetkel veidi motivatsiooni, müües 10 000 aktsiat. "See ei mõjutanud turgu. XXL.EE turukäibed olid tipphetkel väga kõrged."

Veel käesoleva aasta alguses on XXL.EE omakapital negatiivne ehk ettevõtte raamatupidamislik väärtus on alla nulli.

Peamine on jätkusuutliku äri ülesehitamine ja vanade võlgade likvideerimine. Kuid portaaliäri on liiga pika tasuvusega ja nii müüakse portaal Suomen Infopistele maha ning pühendutakse digitaalmeediale.

51 miljoni kroonise võlaportfelli katteks on hulk kahtlasi investeeringuid. Uus büroohoone oli juba müüdud. "Me ei teadnud asju, mida sihilikult oli varjatud. Hiljem avastatud varastamistele on lisandunud 3,2 miljoni kroonine süüdistus käibemaksupettuses. Kui me peame selle eest maksma, siis me kaalume selle pööramist Pennu endise juhatuse vastu, mille eesotsas oli Alo Koop."

Elukutseline Soome investorite maaletooja

Arho Anttila saabus Eestisse 1991 oktoobris konsultandina. Ta esimeseks ülesandeks oli Soome joogitootja Hartwalli tellimusel uurida investeerimisvõimalusi Eesti õlletööstusse.

Ta töötas Siar Bossardis, mille tütarettevõte Siar Planning oli N Liidu esimene välisenamusaktsiaselts. Soomlased maitsesid Saku õlut ja mõtlesid, et tehast, kus valmistatakse sellist kusemaitselist vedelikku, küll osta ei tasu. Siis külastasid soomlased tehast ja nägid tootmistingimusi. Ja nad said aru, et selleks, et teha joodavat vedelikku nii kehvades tingimustes, läheb vaja tõelisi meistreid. Saku osteti ära.

Seejärel konsulteeris ta Põhjamaade piimakontserne Valiot ja Arlat. Oli plaan ühendada Eesti piimakombinaadid nime all Eesti Piim ja müüa need välisinvestorile. Kuid siis tulid valimised ja võimule sai Mart Laar ning uks löödi välisinvestori nina all pauguga kinni.

Anttila karjäär jätkus Baltikumis, Poolas, Venemaal, kuni mees maandus järgmises õlletööstuses.

Kohtumine Crescoga

1995 tundis ta, et läheb igavaks, ja asutas koos sõbra Auli Kumpulaineniga investeerimisfirma Aktoris. Si tuttavaks ka kolme noormehega Cresco-nimelisest investeerimispangast. Koos üritati erastada Tallinna Meretehast, Tootsi Turvast ja Dvigateli, kuid edutult.

Cresco õppis vigadest ja oli hiljem edukas Estonian Airi ja Eesti Merelaevanduse erastamisel. Anttila loobus tulututest katsetustest ja asus pärast pikki läbirääkimisi tööle Magnum Grupi konsultandina Tartu õlletehases. Aastane tööleping venis kolme ja poole aastaseks grandioosseks ülesehitustööks. Ta tõi maale Soome teise suure õlletootja Olvi ja sündis ka A. Le Coqi kaubamärk.

Saku projektis oli ta meeskonna liige, üks kümnest. Tartus oli ta A. Le Coqi nõukogu esimees. "Paljud ideed olid minu omad, mida tegevjuht Tarmo Noop säravalt ellu viis," ütleb Anttila.

Olukord oli teisalt keeruline. Anttila abikaasa õde oli abielus konkurentide juhi Andres Ermiga, Baltic Beverages Holdingu nõukogu esimehe asetäitjaga.

Õlu on suurem kui Internet

XXL.EE ei saa kunagi nii suureks kui Saku õlletehas, arvab Anttila. Praegu on vajadus digitaalse meedia teenuste järele väiksem kui õlle nõudlus.

Tänavu oktoobris läheneb firma kuukäive miljonile kroonile. Miljoni ületamine on lähikuude ülesanne. Varem valdavalt Eesti turult raha saanud firma püüdlused hakkavad vilja kandma ka Leedus.

Eestis on XXL.EE töötanud Reformierakonna, Eesti Ühispanga, kultuuriministeeriumi, Estonian Airi, Saku õlletehase ja teiste heaks. Nende tooteks on uplaza.ee, travelup.net, lennuk.xxl. ee, seikkailu.fi.

"Õlu on mulle südamelähedane, kuid ka internet on meeletult põnev," ütleb Anttila. Ta ehitab Tallinna kodu. Helsingisse ta tagasi minna ei taha, kuigi ta parimad sõbrad töötavad seal keskastme juhtidena suurtes firmades ja elavad rahulikku elu.

XXL.EE eesmärgid

- Olla juhtiv meedialahendusi pakkuv ettevõte Ida-Euroopas

- Olla turul esimeste hulgas, kes kasutavad ja pakuvad uusi tehnoloogiad klientidele ja seeläbi kujundavad tööstusharu arengut

2000. a 9 kuu näitajad (miljonites kroonides)

äritulud 9,3

ärikulud 15,8

ärikasum -6,6

finantstulud 11,8

finantskulud 3,9

puhaskasum 1,4

Omanikud:

Merita Bank kliendid 48%, Cresco Ventures 16%,

töötajad 6%,

CC Computer 21% jt.