EE: Coca-Cola preester
Tegelikult pidi kolm aastat Moskvas rühmanud 67aastane mees juba pensionile saadetama, aga siis selgus, et 1999. aasta tõi Eesti Coca-Colale 20 miljonit krooni kahjumit. Müüginäitajad vähenesid ka Lätis ja Leedus.
See oli kohalikule kokakoolale katastroof, sest aasta varem oldi Eestis paarikümne miljoniga plussis. Seetõttu leiti Coca-Cola peakorteris Atlantas, et kui White suutis juba Moskvas müüginumbreid tõsta, suudab ta seda ka kuskil väikses Balti kubermangus.
Ja Walter White sõidutati Tallinna, et hakata juhtima kokatööstust nii Eestis kui ka Baltikumis tervikuna.
Moskvas aga hingati kergemalt. Kui mõni aeg tagasi käis siin Coca-Cola Austria haru üks juhtivaid tegelasi, rääkis ta, kuidas Viinis lakutakse siiamaani haavu, mida White oma diktaatorliku juhtimisstiiliga jättis. Sama kinnitavad venelased. Ja on õnnelikud, et White'ist lahti said.
White omakorda on Eestis oleku üle rõõmus ega kavatse siit niipea ära minna. Hiljuti pikendas Atlanta White'iga lepingut. Ja miks ta ei oleks pidanud.
Uue peadirektori juhtimisel on karastusjoogi müüginäit taas tõusma hakanud ja karm kokkuhoiupoliitika on kandnud vilja. Arvud on Atlantale tähtsad, mitte see, et müügiedu toimub firmas kultiveeritava psüühikaterrori arvelt.
Uus boss lülitas arvutid välja
Ühe Eesti Coca-Cola töötaja sõnul järgib White'i juhtimisstiil kindlat järjepidevust: viia talle ebasoovitavad või ebameeldivad inimesed sellise taluvuspiirini, kus nad ise lahkumisavalduse kirjutavad. White ei lase kedagi lahti. Ta on kindel, et firma ukse taga on järjekord uutest ja huvitavatest inimestest, kes hakkavad kohe suuri tegusid korda saatma ja mägesid liigutama.
Tänaseks on Coca-Cola Eesti haru marketingi ja müügi osakonnast lahkunud kümmekond inimest. Mitmed peavad sama plaani.
Paar kuud pärast Walter White'i majja saabumist lülitati ühel päeval välja lauaarvutid. "Klientidega tuleb kohapeal ja näost näkku suhelda," oli jänkist juhi põhjendus, kes väitis, et 30 aastat tagasi müüdi Ameerikas kokat ilma arvutiteta rohkem kui praegu, ja leidis, et tema alluvad istuvad liiga palju arvuti taga. "Aga arvutites olid suurklientide andmebaasid, kus näha hetkemüük ja mis baasil teha müügistrateegias korrektiive ja analüüse."
See White'i ei huvitanud. "Mõtlemine on Coca-Colas keelatud. White tahab, et ettevõttes oleksid vaid kuulekad käsutäitjad, kes kannad kokku klõpsaksid, kulpi lööksid ja kliendi juurde müüma lendaksid," räägib üks teine Coca-Cola endine töötaja.
White tahab, et kell kaheksa hommikul ei oleks Eesti Coca-Cola õuel virvendamas enam ühtki veoautot ega müügiesindajat. Tema arvates peaksid sel kellaajal kõik juba raskelt müüma. White'i ei huvita, et Eestis on enamiku poodide uksed veel suletud.
Koos White'iga ära sööma mine
Coca-Cola sööklas Mustamäel on odavad ja head söögid. See on omamoodi palgalisa. Ent nüüd pelgavad müügimehed pakutud privileegi kasutada, sest päeval ei tohi nad oma nägu majas näidata. Kartuses karistada saada lepitakse pigem kuiva pirukaga linna peal.
Ka järgmine seik on firma igapäevaelust. Tuleb müügimees, kes just parajasti Mustamäel klientidega äri ajanud, firmasse einestama ja tormab söökla uksel kokku personaliosakonna töötajaga. Viimane palub: "Ära praegu mine, Walter lõunatab just praegu, ole kuskil üleval peidus ja kui ta lõpetab, siis tule."
Kolmas firmast lahkunu, kes samuti anonüümsust palub, süüdistabki suures osas tekkinud olukorras personaliosakonda. "Kui personaliosakond oleks meie elementaarsete õiguste eest seisnud ja suutnud direktorile ära seletada, et rohkem tuleks kuulata oma alluvate arvamusi, oleks paljud probleemid leidnud kindlasti rahulikuma lahenduse," arvab ta. Aga ka personaliosakonnas töötavad inimesed, kes tahavad oma igapäevast leiba teenida ja peavad peret toitma. Hirm on inimlikult mõistetav.
Diktatuur annab tulemusi
Samas on diktatuur Coca-Colas andnud märgatavaid tulemusi. Müüginumbrid on tõusnud. Isegi arvutid anti hiljuti tagasi.
Ometi jagub firmast äraläinute arvates endiselt arutuid ja läbikukkumisele määratud müügiplaane. Seejärel, kui pärast kallist müügikampaaniat ja müügijuhtide pingutusi uute toodetega turule tulla korjati päeva pealt müügilt ära gaasita BonAqua vesi, kavatseb Coca-Cola Eesti peadirektori juhtimisel peagi turule paisata uue kütkestava toote: kuuest kaheliitrisest pudelist koosneva paki, mille kaasandeks väike delfiin. "Kas siis inimene ostab kuus suurt pudelit BonAqua vett, et omale seda delfiini saada," haarab üks müügijuht peast kinni. "Samas on ju teada, et selle vee esmaseks tarbijaks on täiskasvanu."
Walter White'i need argumendid ei huvita. Õigemini, ta pole neid kuulnudki. Ja loomulikult ei julge keegi nende müügikampaaniate küsitavusest iitsatadagi.
Ühel viimasel koosolekul tunnistas peadirektor oma alluvatele: ma pole teile ema ega isa, vaid preester. Ei diktaator ega Jumal, ainult preester. Ja paraku kaugel Atlantas Coca-Cola peakorteris seda preestrit usutakse ja kummardatakse. Sest müüginäitajad on ju head.
Coca-Colast kommentaare saada ei õnnestu. Peadirektor Walter White viibib Atlantas ja teised töötajad on koosolekutega hõivatud. Kahjuks pole aega, ütleb personalijuht Kiira Kure.
Anne Prommik
