EE: e-ttevõtted e-estis


E-äri rakendamist takistab Eestis teadmiste ja kogemuste puudus. Äriasutustes takerdub e-äri rakendamine aegunud finantsmõtte taha.

Mitte kellelgi pole õieti ülevaadet selle kohta, millisel määral ja kui paljud ettevõtted Eestis e-äriga tegelevad. Üha enam kostab ka hääli, et selline küsimuse püstitus on täiesti vale, kuna mingit eraldi e-äri pole olemas. On hoopis tavaline äri, mis endisest suuremal määral kasutab infotehnoloogiat, arvutivõrke ja infotöötlusest imporditud mõtteviisi.

E-äri on kokkuvõtlik mõiste, mille alla mahub terve hulk erinevaid ärimudeleid. Ühe osa sellest ­ e-kaubanduse on üsna kenasti kaardistanud Kaur Kiisler PriceWaterhouse Coopersist (vt lk 9). E-kaubandus on ärirakendus, kus müügiprotsessis kasutatakse internetti. E-äri tähendaks samas mõõtkavas seda, et internetti ning võrguloogikat kasutatakse kogu äritegevuses. Sisuliselt räägime siin mingist totaalsest elektroonilisest ettevõttest, kus kõik andmed on arvuti kaudu kättesaadavad, kus nendele pääsevad põhimõtteliselt ligi kõik soovijaid, kui pole just konfidentsiaalsuse piiranguid, ja kus arvutisüsteemid on üks põhifunktsioone, mitte lihtsalt tugifunktsioon.

E-äri ja isegi e-kaubandus pole aga Eestis veel märgataval moel läbi löönud. Oracle Balticu juht Ants Urvak ütleb, et suuremal määral on e-ärile üles ehitatud pangad, telekommunikatsioonifirmad ja osa riigiasutusi, nagu näiteks maksuamet. Helmese juht Jaan Pillesaar toob positiivse näitena esile ravimite hulgimüüja Magnum Medicali, mis on oma infosüsteemiga sidunud umbes sada apteeki ning suudab seetõttu apteeke palju täpsemini ravimitega varustada.

SELLE AASTA MäRTSIS-APRILLIS ILMUSID maailma ajakirjandusse järsku lood sellest, kuidas suurfirmad on võtnud kasutusele moodsad internetil põhinevad ärirakendused. Paljud arvavad, et see areng muudab olemuslikult kogu äriilma. Kes ei ole suuteline oma infosüsteemi, laoarvestust, kliendihaldust jne internetiga siduma, see loovutab äri konkurentidele. Jaan Pillesaar arvab, et Eestis on probleem eriti terav, kuna majandus on väike ja kõik tõsisemad ettevõtted peavad müüma rahvusvaheliselt. Seal aga varsti internetita hakkama ei saa.

Samas pole e-äri põhimõte vähemasti IT-spetsialistidele ja ka paljudele firmadele mingi uudis. Üsna paljud suurfirmad on ammu rakendanud firmasiseselt integreeritud infosüsteeme. Ühispanga IT juht Tõnu Liik ütleb, et pangad on ammu baseerunud infosüsteemidel ning viimase aja uudis on vaid see, et klientide ja tellerite kasutatavad aplikatsioonid erinevad üha vähem ja vähem. Paljud Eestis tegutsevad rahvusvaheliste firmade kontorid on ammu seotud emafirma infosüsteemiga. Eestis leidub aga ka firmasid, kus elektroonilistesse tööpinkidesse laetakse tarkvara interneti kaudu kusagilt välismaalt.

Küll möönavad enam-vähem kõik spetsialistid, et ärikorraldus on suure muutuse lävel. Välja on arendatud tehnoloogiad, mis teevad süsteemid kasutajate jaoks lihtsaks ja lubavad infole ligi pääseda paljudel inimestel korraga. Näiteks on ajakirjandust olemuslikult muutmas asjaolu, et artikli kallal saab korraga töötada minu inimest. Äripäeva Online teeb aeg-ajalt intervjuusid, kus ajakirjanik esitab netis küsimusi, intervjueeritav vastab kohe ja kõik soovijad näevad. See on tulevikus laialt leviv grupitöö meetod. Milleks lähetada mõnda dokumenti ühelt inimeselt teisele täiendusteks, kui selle võib kollektiivselt kiirelt kokku kirjutada. Edasi on vaid firmajuhtide ja mitte IT-spetsialistide fantaasia küsimus, kuidas uusi võimalusi rakendatakse.

Fantaasiat piiravad aga teadmised ja kogemused. Margus Tammeraja ja Indrek Saul Kinex Infosüsteemidest arvavad, et Eestis kasutab majandustarkvara umbes 10 000 ettevõtet ja asutust ning kümned tuhanded inimesed. Kuid samas on väga vähe neid inimesi, kes tegelikult näevad ettevõtte infosüsteemi kui tervikut. Andmetele ligipääsemiseks paluvad nad ikka kellelgi teisel mingi paberi teha, selle asemel et ise arvutist vaadata.

KUMMALISEL KOMBEL ON üSNA EESRINDLIKUL tasemel riigiasutuste infosüsteemid. Näiteks on Oracle'i andmebaaside turuosa riigisektoris 60%. Oracle on kalleim, keerulisim, aga ilmselt ka parim suure ettevõtte andmebaas, mida maailmas saada on. Asi on suuresti selles, et riigiasutustes on IT-spetsialistid saanud üpris vabalt tegutseda. Eelarve on küll väike, aga kulude kokkuhoiu survet ei ole ning sellepärast on õnnestunud rakendada juba valitud süsteemi piires palju funktsioone. Seega on miinuseks küll kallis toode, aga plussiks see, et seda on nii pikka aega segamatult arendatud. Tulemuseks on vaata et maailmatase, mida me nüüd naudime, saates näiteks tuludeklaratsioone maksuametisse elektrooniliselt.

Kuid riigisektorist on pärit ka üks suuremaid ebaõnnestumisi. Põhjamaades riigisektoris üsna levinud majandustarkvara Agresso kukkus haledasti läbi. Programm ise on ju hea, aga seda ei osatud juurutada. IT-inimesed oleks hakkama saanud, aga üldjuhid ei suutnud endale selgeks teha, mida nad õigupoolest tahavad.

Äriasutustes takerdub e-äri rakendamine aegunud finantsmõtte taha. Tüüpiline on olukord, kus püütakse välja tuua IT-investeeringu tasuvust, uurides, palju selle juures võiks kokku hoida. Need arvutused jooksevad aga tihtipeale liiva, kuna kokkuhoiu viited on liiga umbmäärased ja sagedasti kokkuhoidu justkui polekski. Selline tulemus on iseenesest loomulik, kui ettevõttes ei vaadelda süsteemi mitte tervikuna, vaid osade kaupa. Ettevõtte ühe osa parem automatiseerimine ei anna reeglina võitu, sest teised osad töötavad ju endise tempoga ja efektiivsuse määrab kõige aeglasem tööprotseduur.

Terviksüsteemi käsitlemine lubab aga vaadelda ettevõtte põhiprotsesse ning uurida, kuidas erinevad tööd nendega seotud on. Edasi saaks vaadata, millistest tegevustest võiks üldse loobuda ning milliseid saaks kusagilt sisse osta. Kui süsteem on terviklik ja sise- ja välisvõrgul pole suurt vahet, siis on ükskõik millise info töötlemise operatsiooni sisseostmine ju lihtne.

Nii on teoorias. IT-firmad räägivad üha enam IT- teenuste outsourcing'ust, kuid äri on visa edenema. Eesti ettevõtted küllap isegi tahaksid midagi sisse osta, aga ei mõista, kust peale hakata. Kui proovivadki, siis reeglina ebaõnnestuvad, kuna pole suutelised nägema tervikut.

IT-SPETSIALISTIDE ROLL Eestis ja kogu maailmas muutub. Ants Urvak ütleb, et IT-inimestest on organisatsioonides saanud omamoodi valgustajad. Nad ei pea mitte ainult looma tehnilised lahendused, vaid ka propageerima moodsaid ärilahendusi. Nii on üsna loomulik, näiteks, et Ühispanga juhatusse valiti hiljuti ka panga IT juht Tõnu Liik, mis pole Vanas Maailmas just tavaline. Teine tendents on, et IT-spetsialistid ning ärispetsialistid töötavad üha tihedamalt koos. Ühispangas näiteks on internetiprojektide kallal ametis IT-mees Tammo Otsasoo ja turundusspetsialist Andres Aarmaa. Hansapangas on e-kaubandust juhtimas Tiit Pekk, kelle taust on samuti marketingis.

Ometi läheb ettevõtetes e-äri juurutamine väga aeglaselt. Pole nagu piisavalt valgustajaid. Kui küsin oma tuttavatelt IT-inimestelt, et kes siis on Eestis need IT-gurud, keda kõik kuulavad ja kes ka äri mõistavad, on vastus väga visa tulema.

Aavo Kokk