EE: Eesti arstid: haiglareform on megabluff
Ametlikes dokumentides "Eesti haiglavõrgu arengukava" nime all esinev reformikava puudutab palju suuremat hulka inimesi kui riigiraudtee erastamine ja peidab endas märksa suuremaid ohte.
"Meie riigi piires ja eelarve juures on see tagasihoidlikult öeldes ulmeprojekt," kritiseerib Tallinna Diagnostikakeskuse juhataja Agu Kivilo. "Sisuliselt pumpame raviraha müüridesse ja kasumi saavad rootslased."
Kivilo arvamust jagab rida soliidseid meedikuid.
Reformi vedajate sõnul lahmivad vastased pimedalt ja asjatundmatult esialgse üldplaani kallal. "Kritiseerijad on need, kes jäävad pehmest toolist ilma," mõõdab Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Sven Kruup.
Ohukuulutajate sõnul uinutab ministeerium selle jutuga avalikkust ja reformi viiakse jõuliselt juba ellu. Näide on kas või uued haigekassa raviteenuste lepingud, mis suretavad väikehaiglaid.
Euroopa tase 15 aastaga
Eesti haiglate arengukava valmistasid aasta tagasi sotsiaalministeeriumi tellimusel ja maailmapanga rahaga ette Rootsi firmad Scandinavian Care Consultants AB (SCC) ja SWECO International AB. Projekti eesmärk on tõsta siinsed haiglad 15 aastaga "Euroopa tasemele".
Rootslaste koostatud haiglate master plan'i (HMP) kinnitas valitsus mullu mais ilma suurema kärata. Reformi esialgne hind on 5,5 miljardit krooni. Eesti mastaapides kolossaalset projekti palgati sotsiaalministeeriumi juhtima keemiku haridusega Tiit Jürimäe.
Arengukava kohaselt paraneb ravi kvaliteet, kui kvalifitseeritud ravi koondada vähematesse haiglatesse. Plaan on vähendada aktiivravihaiglaid Eestis 78-lt 13-le. Sealhulgas näeb ambitsioonikas visioon ette mitme uue suurhaigla rajamist. Lõpuks saab ühes haiglas olema keskmiselt vähem voodikohti, aga rohkem ruumi.
Sotsiaalministeerium kiidab, et kokkuvõttes aitab svenssonite plaan aastas raviasutuste tegevuskulusid kärpida 665 miljoni krooni võrra.
Kokkuhoid või operatsioon kirvega
Projekti koostamise käigus külastasid väliseksperdid kokku 60 haiglat üle Eesti. Magdaleena haigla peaarsti Peeter Mardna sõnul viibisid nad mõnes kohas ainult tund-paar ja tegid otsuse sulgemise, tegevuse jätkamise või teise haiglaga liitmise kohta.
"Ehituseksperdid suudavad väga kiiresti hinnata konstruktsioonide seisukorda. Selleks ei pea üldse päev otsa haiglas molutama," pareerib Sven Kruup. "Nende üldine hinnang meie infrastruktuurile oli üsna hävitav."
Paljudele - eriti oma kohast ilma jäävatele - haiglajuhtidele tundub aga rootslaste tehtud "optimeerimine" pigem "kirve-meetodina".
Näiteks tuleb viimasel ajal suuri arenguplaane teinud Kärdla haiglal leppida märksa tagasihoidlikuma rolliga, sest 10 000 potentsiaalset patsienti ei suuda tippvarustusega kallist asutust ülal pidada. Kärdla haigla peaarst Gennadi Aavik aga ennustab, et Hiiumaa ainsas haiglas intensiivravi kaotamine võib tähendada, et raskemad haiged - näiteks katastroofiohvrid või keisrilõiget vajavad sünnitajad - surevad enne mandrile jõudmist. Päeval kulub helikopteril Hiiumaale lendamiseks poolteist, öösel kaks ja pool kuni kolm tundi.
Reform reklaamitust palju kallim
"Tervishoiuprojekt 2015" direktor Tiit Jürimäe möönab, et ravikindlustussüsteemile käib megaprojekti rahastamine üle jõu. Ühe võimalusena nähakse, et umbes kolmandik vajalikust summast kaetakse riigi tagatisega välislaenudega.
Ülejäänu osas tuleb ligi meelitada erainvestoreid. Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Ahti Kallikormi sõnul kavatseb riik sisuliselt haiglad erainvestoritele vähemalt 10-15 aastaks rendile anda, et need rahad hoone haldamisega tagasi teeniks.
Reformi kriitikute hulka kuulub ka endine tervishoiuminister ja Mustamäe haigla neurokirurg Andres Ellamaa. Tema sõnul pole avalikkust reformiga kaasnevatest negatiivsetest muutustest ausalt teavitatud. Vastupidiselt projekti kiitjatele ennustab Ellamaa senisest pikemaid järjekordi ja halvemat ravikvaliteeti.
Vastaste põhiväide on siiski, et reform läheb väljareklaamitud 5,5 miljardist kokku peaaegu kaks korda kallimaks ja käib Eestile selgelt üle jõu.
"Selgelt realiseeruv trend on ka selles, et raviasutuste koondamise käigus tsentraliseeritakse võim väikese hulga inimeste kätte. Nad saavad rahapumba juurde," näeb Kivilo ette võimu koondumist reformierakondliku klanni kätte. Haiglareformi ideoloogid ja elluviijad on tema sõnul sotsiaalministeeriumi kantsler Hannes Danilov, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius, TÜ kliinikumi juhataja Jaanus Pikani, haigekassa peadirektor Maris Jesse ning Tallinna abilinnapea Ants Leemets.
"Neis reformides on nii nööritõmbajad-kasusaajad kui "tankistid"." Seni on jäänud küll mulje, et sotsiaalministrile (Eiki Nestor - toim.) on kõigis neis reformides jäetud just viimane roll. Kasusaajate hulka tavalist inimest - potentsiaalset patsienti ja ravivajajat - kohe kuidagi arvata ei saa," sõnab Andres Ellamaa.
Ministeerium: hind võib tõesti tõusta
"Meie eesmärk pole teistele auku kaevata, vaid tõestada, et kui raha on vähe, siis tuleb seda otstarbekalt kasutada," avab Agu Kivilo enda motiive. Tartu Ülikooli kliinikumi hind on juba enne kopa maasselöömist avalikkuses kerkinud 1,2 miljardilt 2 miljardi kroonini.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Katrin Saluvere on numbrite ründamisest hämmingus. "Viis ja pool miljardit on 13 haigla renoveerimise hind aasta 2000 hindades," selgitab isiklikult koos konsultantidega kõik 60 haiglat läbi sõitnud Saluvere. Tema sõnul on tegemist numbriga, mis ei peagi sisaldama sisseseade maksumust. Ta ei välista, et reformi lõppmaksumus kasvab seega 6-7 miljardi kroonini.
"Me ei ela Aafrikas. Meil on küllalt normaalne tehnika juba olemas, mida uuendatakse jooksvalt ravikindlustuse rahast," täiendab Sven Kruup. Tema sõnul ehitatakse täpselt nii palju, kui raha on, aga eelistatakse välja valitud 13 põhihaiglat. "Et ei toimuks stiihilist raha kulutamist."
Kole Rootsi koll
Projekti seemnena valmistatakse ette 400 miljoni krooni laenamist Maailmapangalt, millest enamik kulub eeldatavasti projekteerimisele. Vaatamata kriitikute hirmudele jääb sotsiaalministeeriumi ametnike kinnitusel raha valdavalt eestlastele.
Ministeeriumi tasandil lõppes Rootsi konsultantide roll HMP väljatöötamisega möödunud kevadel. Osaliselt samad konsultandid töötavad küll praegu Mustamäe haigla ja Tartu kliinikumi projektide kallal, kuid seal tasub nende arved Rootsi riik oma abirahadega. Enamik haiglaid koostab oma äriplaanid ise.
Skeptikuid see jutt ei veena. Nemad kardavad, et tänu rootslaste osalusele ettevalmistustöös langevad tulusad ehituslepingud samuti ülemerenaabritele. SCC ei tee mingit saladust, et tema hea koostööpartner on Rootsi ehitusgigant Skanska, kellele kuulub kaks kolmandikku ehitusfirma EMV aktsiatest, mis juba ehitas Tartu biomeedikumi.
"Ehitise seisukohast on kama kaks, kes selle ehitab ja seda haldab. Peaasi, et ta teeb seda kindlate reeglite järgi ja kavakindlalt. See on arusaamatu foobia," on hirmud Sven Kruubi arvates põhjendamatud.
"Ei tohi siiski unustada, et tegemist on äärmiselt tulemusele orienteeritud firmadega, nende äritegevuse tulemus omanikutulu näol läheb aga kindlasti Eestist välja," hoiatab erahaigla Fertilitas direktor Meelis Roosimägi.
Alles jääb 13 haiglat
HMP jagab Eesti neljaks peamiseks teeninduspiirkonnaks. Igas piirkonnas hakkab paiknema üks keskhaigla ja paar teise astme raviasutust.
Kolm haiglat Kirde-Eestis: uus keskhaigla tuleb Kohtla-Järvele või Jõhvisse, teise tasandi haiglad Narvas ja Rakveres.
Viis haiglat Loode-Eestis: üks regionaalne haigla ja kaks keskhaiglat Tallinnas, teise tasandi haiglad Haapsalus ja Paides.
Kolm haiglat Kagu-Eestis: ülikoolihaigla Tartus ja teise tasandi haiglad Võrus ja Viljandis.
Kaks haiglat Edela-Eestis: uus Pärnu haigla ja teise tasandi haigla Kuressaares.
Suurte arvude maagia
Tallinna Diagnostikakeskus tellis Eesti Kvaliteediauhinna konkursi töö tarbeks investeerimisfirmalt Balti Cresco finantsanalüüsi, mis ei jäta rootslaste plaanist kivi kivi peale. Lisaks muudele küsitavustele selgub, et sisuliselt on rootslased joonistanud ainult kinnisvaraarendusprojekti. Põhijäreldus on, et konsultandid on haiglareformi kulude arvutamisel kas kogemata või meelega viiendiku võrra mööda pannud ning unustanud välja ka meditsiiniseadmete ja muu inventari maksumuse. "Haiglareformi kavas toodud eesmärkide saavutamise kogumaksumus on seega kokku 11,8 miljardit krooni," tõdeb Balti Cresco analüüs. "Otseselt ravikuludega mitte seotud kulud kasvavad praeguselt 10 protsendilt 55-60 protsendini, seetõttu vähenevad otseselt raviteenuse osutamiseks kasutatavad vahendid."
Samuti tundub, et "Rootsi plaani" poolt lobistajad on osavalt arvudega zhongleerinud, näidates iga-aastast kokkuhoidu 665 miljoni kroonisena. Jäetakse aga arvestamata, et uutes ja renoveeritud haiglates suureneb haiglate kogupindala, mis toob kaasa suuremad kommunaal- ja amortisatsioonikulud. Kogu kokkuhoid on Balti Cresco arvutuste kohaselt 200 miljonit väiksem kui reklaamitud.
Mihkel Kärmas
