EE: Hansapank ja altkäemaks
Kui Hansapanga pealik Indrek Neivelt 90ndate alguses veel panga laenuosakonda juhtis, tuli ühel õhtul kontorisse äsja pangaga eduka äri teinud venelane, surus Neivelti pihku ümbriku ning kõndis rahulikult minema.
Neivelt avas ümbriku, nägi rahatähti ja jahmus. Milleks raha? Aga selleks, et vene kombed näevad ette, et pangameest peab ilusa summaga meeles pidama. Samamoodi nagu 8. märtsil naistele lilli kingitakse.
Pangamehed arutasid asja omavahel. Helistasid venelasele ja teatasid, et ärgu enam niimoodi tehku: meil pole selline tänu kombeks. Raha kanti aga otse Hansapanga kasumisse.
See oli süütu vahejuhtum skandaali kõrval, millega Hansa täna tegeleb. Nimelt kaitseb pank oma tippametnikku, keda politsei süüdistab pistise võtmises. Varem on sellised töötajad kohe kinga saanud.
Ärimees Nikolai Mumm vannub, et andis 100 000 krooni meelehead panga Tartu regiooni juhatajale Koit Semjonovile. Tegemist olnud kahe viiesajaliste pakiga, mille pangaametnik ärimehe kontoris oma musta mapi vahele libistas. See olnud "preemia" hea töö eest.
Vastutasuks saanud ärimees pangast kolm miljonit krooni laenu Tartu Muuli poe ostmiseks.
Süüdistuskokkuvõtte kohaselt nägid/teadsid pistisest ka ärimehe naine, sekretär, autojuht ja veel paar inimest. Semjonov raiub aga nagu rauda: pole raha saanud, tegemist on jubeda kättemaksuga.
Tüli puhkes mais 1999, kui ärimees Mumm ei suutnud oma firma võlgu tasuda ning pank pani poe oksjonile. Semjonovi väitel helistas talle seepeale Mumm ja ütles: "Sina oled mind laostanud. Sellise asja eest võid tina saada. Ma annan sulle võimaluse Muuli kauplus mulle tagasi mängida. Kuidas? See on juba sinu enda asi. Sul on nädal aega. Kui sa seda ei tee, siis on mul tuttav ajakirjanik, kes kirjutab sinust ajalehte sellise artikli, mille tõttu sind päevapealt töölt lahti lastakse. Ütlen, et oled altkäemaksu võtnud."
Pangamees keeldus kantimisest ning sai peagi uue kõne: "Sa veel kahetsed seda!" Õhtulehes ilmuski artikkel, et Hansapanga Tartu regiooni pealik võttis pistist.
Ülikoolis juura cum laude lõpetanud Semjonov marssis seepeale kohtusse ja nõudis poepidaja karistamist alatu laimu eest. Kohus pöördus aga omakorda politsei poole: äkki ei olegi tegemist laimuga? Äkki anti tõesti pistist?
Uurimine kestis kaks aastat. Tänavu 28. aprillil said Mumm ja Semjonov süüdistuse altkäemaksu andmises/võtmises.
Hansapank laseb pätiks osutunud inimesed tavaliselt paugupealt lahti. Panga algusaegadel vallandas valuutavahetuspunkte kamandanud Gerd Müller koguni pea iga kolmanda töötaja, kuna valuutavahetajad eelistasid tehinguid kassast mitte läbi kanda ning panid kasumi oma taskusse.
Ja muidugi lendas kohe politsei lõugade vahele panga osakonnajuhataja Mait Koldits, kes varjas 82 miljoni (!) krooni eest halbu laene. Nüüd on sõna "koldits" muutunud panga sees jama sünonüümiks.
Seekord hakkas aga pank Semjonovit kaitsma. Palkas talle isegi tippadvokaadi Üllar Talviste, mis on selge märk, et pank ei usu süüdistuse paikapidavust.
Kogu asi on nii segane, et politsei lõpetas kahel korral uurimise. Aga prokuratuur ajas jonni edasi.
Kaudsed tõendid räägivad Semjonovi kasuks. Tema pangaarve ei paisunud tol ajal. Ta ei hakkanud ringi reisima ja poodides kõvasti kulutama. Ja üleüldse, laenu otsustas krediidikomitee Tallinnas - milleks siis tartlasele pistist anda?
"Mina ei usu pistisejuttu," ütleb Indrek Neivelt. "Semjonov on mees, kellega võin luurele minna. Võin hullematessegi kohtadesse minna. Raudselt."
Võibolla on tõesti tegemist kurja vandenõuga? Mumm oli ju seni tubli ettevõtja, pidas "Mumlaks" hüütud kaubanduskeskust, ostis ühe esimese tartlasena kurvasilmse mersu, pääses linna volikokku. Nüüd aga esineb pankrotimeistrite ridades.
"Loomulikult võib seda võtta kättemaksuna, et läksin politseisse ja teatasin, et andsin raha," ütleb Mumm. "Aga öelge, kui teid petetakse, siis hakkate ka lärmama!"
Mumm ei räägi pistisest, vaid lihtsalt 100 000 kroonist, mille ta oma ettepanekul pangahärrale andis. "Kas see oli altkäemaks, öelgu kohus! Igatahes hakkasid pärast seda laenuasjad liikuma."
Kui Koit Semjonov on tõesti süüdi ja selle eest kinni läheb, pole see mingi ime. Patustajaid leidub alati, ka pankades.
Kui Koit Semjonov on süüdi ja selle eest kinni ei lähe, on asi hullem. "Varem või hiljem tuleks see ikka välja," on aga Hansapank Eesti peadirektor Andres Liinat veendunud. Tema kogemused Olümpia hotelli ja Tallinna Kaubamaja ajast ütlevad, et kes on pätti teinud ja pole vahele jäänud, püüab seda ikka ja jälle korrata.
Püstihull on aga asi siis, kui kõik eelnev osutub vandenõuks ning Semjonovit karistatakse asjata. Teda võib oodata kuni seitse aastat türmis ning pangas töötamise keeld. Mumm aga pääseks puhta nahaga, sest tunnistas kõik puhtsüdamlikult üles, läks ise politseisse rahast rääkima.
Sel juhul saaksid pätid ka edaspidi kasutada skeemi, millega "ebasobivaid" inimesi enda teelt kõrvaldada. Selleks tuleb ju vaid abi paluda paarilt sõbralt-tuttavalt, kes tunnistavad, et nägid/ kuulsid, kuidas keegi kodanik võttis altkäemaksu. Muid tõendeid ei ole. Edasi sõltub kõik juba kohtuniku südametunnistusest: kui palju ta selliseid tunnistusi usub.
Koit Semjonov on oma süütuse tõestamiseks valmis valedetektorit kasutama. "Usun tänini, et elan õigusriigis, kus inimeste üle mõistetakse kohut nende tegude, mitte väljamõeldiste põhjal. Usun Eesti kohtusüsteemi."
Sulev Vedler
Mida kinkida hansapankurile?
Hansapanga töötaja tohib vastu võtta:
- teenuste ja kaupade allahindlusi, mis on kättesaadavad avalikkusele või kõigile panga töötajatele;
- kingitusi, mille väärtus ei ületa 30 eurot ja mis on tehtud avalike tähtpäevade või sündmuste puhul ning mõistliku sagedusega;
- reklaammaterjale (pliiatsid, kalendrid jne), millel on näha firma logo ja mille väärtus ei ületa 15 eurot;
- tunnustuse märgiks antud auhindu avalikelt, haridus- jm organisatsioonidelt ning võistlustelt ja spordiüritustelt;
- lõunasöökide, reisikulutuste, hotelliarvete jms eest tasumist ainult juhul, kui see on põhjendatav ärieesmärkidega, ja ainult summas, mille pank oleks nõus võtma ärikuludena enda kanda juhul, kui kinkiv pool peaks maksmisest loobuma või sellega mitte toime tulema.
Pangatöötajad peavad nii klientidele kui partneritele tähelepanu osutades kui ka nende tähelepanuavaldusi vastu võttes hoiduma kõigest, mida võiks tõlgendada altkäemaksuna. Lubamatu on käituda viisil, mida vastaspool võib tõlgendada vastutänu või -teene ootusena.
allikas: Hansapanga eetikakoodeks
