Sedasama tunnet püüab ta sisendada ka lähematele töökaaslastele. Et panga järgmine peakorter asub praegusest 300 kilomeetrit lõuna pool. "Inimesi peab selle mõttega harjutama. Kui vaatame panga tulemusi, siis kolmandik ärist käib väljaspool Eestit. Inimesed peab lahti raputama mõtteviisist, et oleme ainult Eesti pank." Lahtiraputamist vajavad need 40-50 pankurit, kes kamandavad Hansapanga Gruppi. See firmadekett tegutseb kolmes Balti riigis.

Rootslased asjaga kursis

Neivelt tutvustas Lätti kolimise ideed ka panga kõige tähtsamale tegelasele, nõukogu esimehele Anders Sahlenile. Sahlen esindab Hansapanga nõukogus suuromanikku, Rootsi Swedbanki.

"Käisime kevadel Riias. Näitasin talle maju ning rääkisin, et Riia on ajalooliselt olnud Baltikumi pealinn. Ütlesin, et kui ehitame siia uue (Läti Hansabanka) peahoone, siis peame ruumidega niimoodi arvestama, et grupi juhtimine mahub ka siia."

Andres Sahlen ütles Ekspressile, et Hansapanga Grupi peakorteri Riiga viimine on loogiline samm. "Küllap see nii läheb," märkis ta. "Aga vaevalt enne ühinemist Euroopa Liiduga."

Neivelt ei oska samuti öelda, millal ülekolimine toimub. Lähitulevikus ilmselt mitte.

Eesti pangast saab Balti pank

Esimesed sammud Riiga-minekul astutakse aga juba tuleval aastal, kui Hansabank Markets annab paari tähtsa valdkonna juhtimise lätlaste kätte. Markets on Hansapanga grupis üks viiest allüksusest. Sama tähtis nagu tütarettevõtted Hansabanka Lätis ning Hansabankas Leedus. Oma eelmise juhi Rain Lõhmuse käe all lõi Markets aktiivselt kaasa valuuta- ja aktsiaturgudel. Nõustas firmade oste-müüke, ülevõtmisi.

Täna hõlmab Marketsi tegevusvaldkond ka rahvusvaheliste suurfirmade teenindamist ning ekspordi-impordi rahastamist. Need kaks valdkonda hakkavad järgmisest aastast tööle lätlaste käe all.

Marketsi pealik Gerd Müller räägib, et tegemist on põhimõttelise muudatusega tema allüksuses. Juhtimine ei käi riikide kaupa nagu seni, vaid tegevuste põhimõttel. "Riigipiirid mõtetele enam piire ei sea," ütleb ta. Muudatust võib võtta ka "ole kliendi lähedal" põhimõtte rakendamisena. Riia valisid Baltikumi-operatsioonide baasiks Sony, Coca-Cola, Statoil, Unilever jpt lääne suurkompaniid. "Peame endale tunnistama, et Riia on metropol ja Baltikumi majanduslik pealinn. Tema tähtsus ainult kasvab," märgib Müller.

Peakorteri mõiste hägustub

Eestlasi pangasisesed ümberkorraldused Riiga kolima ei sunni, sest häid asjatundjaid saab palgata kohapealt või mõnest muust riigist.

Küll aga tähendab "lätistumine" Marketsi juhtkonnale tihedamat reisimist, sest näost näkku arutelude efektiivsus ületab telefonikõnesid mäekõrguselt. "Oleme üles seadnud küll videokonverentside ekraanid, aga need ei ole eriti populaarsed," tunnistab Müller. Praegu käib ta Lätis ja/või Leedus keskeltläbi korra nädalas.

Marketsi järel peaks samasuguse juhtimisreformi läbi tegema Hansa Capital, mis tegeleb liisimise ja faktooringuga Balti riikides, aga ka Ukrainas ja Venemaal. "Võimalik, et tulevikus jaotuvad peakorteri funktsioonid kõigi kolme riigi vahel," avaldab Neivelt arvamust. "Näiteks ühes riigis on kaardibisnis parem, teises infotehnoloogia ja kolmandas trade finance tugevam. Juhatuse esimehel võib oma tuba olla igas riigis."

Põnts eestlaste rahvuslikule uhkusele

Kui Hansapanga tulevane Riiga-minek kellelegi üldse haiget teeb, siis eelkõige eestlaste rahvustundele. Hansapank kujutab juba aastaid kohaliku ettevõtluse lipulaeva. Panga nõukogu eelmine esimees Hannes Tamjärv nimetas teda "kroonijuveeliks".

Samal ajal on Hansapank olnud väga rahvusvaheline ettevõte. Hansapankurid hakkasid läänelikke äriajamise standardeid kasutama kohe, kui nende asutus uksed avas. Välismaale laieneti 1996. aastal, kui Hansapank ostis Riias Deutsche Lettische Banki. Mullu alustati pangandustegevust Leedus.

Panga aktsiate lõviosa läks tunamullu rootslaste kätte. Ehk Hansapangast sai firma, mis tegutseb suuresti välismaal ja mida kontrollitakse välismaalaste poolt. Samasugune olukord valitseb põhjanaabrite Nokias. Aga panga juhid on eestlased ja peakorter Tallinnas. See muudab Hansapanga jätkuvalt Eesti omaks, nagu soomlastest juhid ja peakorter Helsingis teevad Nokiast Soome ettevõtte.

Sulev Vedler