EE: Jaapanis sagenevad pankrotid ja ärijuhtide enesetapud
Keegi ei tea täpselt, miks Tadayo Honma (60) sooritas enesetapu. Kuid kindlasti oli töökoht see, mis ta tappis.
Aasta otsa oli ta mänginud võtmerolli, korraldades Nippon Credit Banki valitsusepoolset müüki konsortsiumile, mille eesotsas seisab interneti investeerimisrühmitus Softbank.
Läbirääkimised olid tüütud ja vastuolulised. Pank, mille valitsus oli natsionaliseerinud pärast selle põhjakõrbemist 1998. aastal, taaserastati lõpuks 1. septembril ja sellele anti uus nimi Sinine Taevas (Aozora). Honma (60) sai presidendiks.
Kuid endise keskpanga ametniku jaoks polnud taevas põrmugi sinine. Konsortsium näägutas panga poliitika kallal. Kliendid reageerisid maruvihaselt, kui halbade võlgnike nimekiri avalikkusesse lekkis. Sinise Taeva küsitava väärtusega laenud kasvasid endiselt, vaatamata sellele, et valitsus võttis neist 20 miljardit naela enda kanda.
Vähem kui kolm nädalat pärast panga taassündi leiti Honma Osaka hotellitoast kardinapuu küljes kõlkumas. Pinge oli tal üle pea kasvanud.
Inimkannatuste tõusulaine, mida on põhjustanud Jaapani lonkav majandus, ei lõpe ilmselt niipea. Pankrottide arv suureneb, nagu ka enesetappude hulk.
Nüüd hoiatavad majandusteadlased, et majandus liigub taas languse suunas - juba neljandat korda viimase aastakümne jooksul.
"Ootame selles ja võibolla ka järgmises kvartalis negatiivset kasvu," ütles Robbie Feldman Morgan Stanley Dean Witterist Tokios.
Pärast majandusbuumi kokkuvarisemist kümme aastat tagasi on Jaapan kulutanud suuri summasid hädaabitööde programmidele ja pankade käendamisele. Ent need püüdlused, mis on viinud eelarvedefitsiidi rekordilisele 130protsendilisele tasemele sisemajanduse kogutoodangust, pole suutnud majandust raha emiteerimisega stimuleerida ega selle kasvu ülal hoida.
Mis veelgi hullem, paljudest majandusreformidest, millega välismaalased arvestasid ja mis nende meelest pidid majandust elustama, võidakse loobuda, kuna Yoshiro Mori nõrk ja ebapopulaarne valitsus võitleb võimul püsimise eest ja püüab saavutada konservatiivsete poliitikute soosingut.
Pangandussektori reformimiseks 1998. aastal loodud Rahandusliku Rekonstruktsiooni Komitee (RRK) juht tegi novembris suure tagasikäigu, kui palus pankadel hoiduda oma suurte aktsiaportfellide müümisest.
Varem oli RRK innustanud panku müüma oma klientide ettevõtete vastastikuseid aktsiaomandusi, et vabastada neid kohustustest klientide ees ja võimaldada neil halbu laene korstnasse kirjutada. Ehkki pankade osakutemüüki on süüdistatud Nikkei indeksi 30protsendilises languses sel aastal, on välisinvestorid olnud suuremad müüjad ja majanduslanguses on rohkem süüdi internetiga seotud aktsiate, nagu Softbanki ja Hikari Tsushini, allakäik.
Halbade laenude hulk suureneb. Üks suuremaid põhjaminejaid sel ajavahemikul oli kaubamajakett Sogo, mis kukkus kokku kaheksa miljardi naelase võlakoormaga. Plaanist kasutada Sogo päästmiseks valitsuse raha loobuti, kui avalikkuses puhkes meelepahatorm. Pärast seda on Sogo kaks kõrgema astme juhti sooritanud enesetapu.
Oktoobris läksid põhja kaks suurt kindlustusfirmat Kyoei Life ja Chiyoda Mutual Life 47 miljardi naelase võlgnevusega - tegemist on suurimate pankrottidega pärast Teist maailmasõda.
Siiski pole kõik nii sünge ja hirmus. Suurtel firmadel, mis ei tegele rahandusega, läheb hästi. Sel aastal on kasumid tõusnud 40 protsenti, võrreldes 20protsendilise tõusuga möödunud aastal.
"Olen küllaltki optimistlik," ütles Jesper Koll Merrill Lynchist. "Ma ei usu, et meid ootaks pankrot."
"Firmad keskenduvad pigem võlgade maksmisele ja käibe suurendamisele kui kasumi suunamisele tarbimisele," ütles Koll.
81aastane rahandusminister Kiichi Miyazawa nendib, et otsib järgmisel aastal võimalusi isikliku tarbimise suurendamiseks.
Vahepeal valmistab valitsus ette järjekordset lisaeelarvet ehk "stiimulpaketti".
Suurem osa rahast läheb kahtlase väärtusega ehitusprojektidele, nagu kümme hiigelsilda, mis ühendavad Honshu ja Shikoku saari.
Ehitusfirmad moodustavad olulise toetajaskonna valitsevale liberaaldemokraatlikule parteile. Nende võlad kirjutatakse tihtilugu korstnasse ja nad on sageli seotud korruptiivsete tehingutega. Selle aasta algul arreteeriti endine ehitusminister, süüdistatuna altkäemaksude võtmises. Samas on enamik 10 000 ehitusfirmast, mis annavad tööd umbes kümnele protsendile tööjõulisest elanikkonnast, kahjumis ja pankroti äärel.
Oma viimases raamatus "Kas Jaapan on konkurentsivõimeline" kirjutab Michael Porter järgmist: "Jaapani probleemide puhul ei seisne küsimus ainult selles, et panna tarbijaid rohkem kulutama, muuta pangasüsteemi või kaotada eluaegne töötamine ühes ja samas firmas."
Tema arvates on suurimaks probleemiks see, et suur osa majandusest on endiselt konkurentsile suletud, eriti sellised valdkonnad nagu ehitus, põllumajandus, hulgikaubandus, jaekaubandus, transport ja meditsiiniteenused. See pärsib tohutult kogu majandust.
"Tegelikult ei seisne küsimus selles, kas Jaapan on konkurentsivõimeline, vaid selles, kas Jaapan otsustab konkureerida," kirjutab ta.
Garth Alexander
The Sunday Times
