EE: Kes tahab hakata väärtpaberiinspektsiooni peadirektoriks?
Rahandusministeerium otsib väärtpaberiinspektsioonile peadirektorit. Pani nädalapäevad tagasi kuulutuse lehte ja ootab, et keegi end pakuks. Ministeerium lubab kõrgele ametnikule 11 000 krooni palka ning nõuab temalt investorite huvide ja õiguste kaitsmist väärtpaberiturul, samuti silma peal hoidmist pensioni- ja investeerimisfondidel, et mõne vale otsuse tõttu ei kaotaks heausksed rahapaigutajad oma sääste.
Juba poolteist kuud ei ole keegi seda tööd teinud. Oktoobri algusest lahkus "omal soovil" peadirektori toolilt Marek Mägi, sest ta ei saanud oma tööga hakkama.
Eesti finantsjärelevalve taset analüüsinud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) raport väärtpaberiinspektsiooni kohta on hävitav: puudub kompetentne ametnikkond, mis muudab inspektsiooni ülalpidamise riigile otstarbetuks. Probleemidena nimetab IMF veel väga suurt kaadri voolavust ja erasektoriga võrreldes madalamat palka.
"Olukord inspektsioonis on tõesti keeruline, tööle on jäänud viis kogemuste ja "ajalooga" inimest, kellest üks on töötanud seal kümme aastat," tõdeb rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja asetäitja Lelo Liive.
Palk on hea juhi saamiseks liiga madal
Pangainspektsiooni juhataja Andres Trink on seisukohal, et 11 000 kroonise kuupalgaga ei ole võimalik tööle saada ühtki finantssektoris töökogemusi omavat juhti, kes suudaks väärtpaberiinspektsiooni reformida.
"Ma ei tea, millised on võimalused avalikule teenistujale lisatasude maksmise osas, aga on kahtlane, kas 11 000 kroonine astmepalk on ikka konkurentsivõimeline," arutleb Trink. Tema hinnangul peaks peadirektori palk olema umbes 40 000 krooni, kuna finantssektor maksab teiste elualadega võrreldes kõrgemat palka ning seab väga kõrgeid nõudmisi nii turuosalistele kui ka järelevalve töötajatele.
"Vaadata tuleks eelkõige erasektori poole ja otsida inimest, kellel on tugev finantssektori taust ning organisatsiooni ümberkujundamise või ühendamise kogemus," räägib Trink.
Tema sõnul on sellistel tingimustel peadirektoriks kandideerima motiveeritud vaid riigiametnikud, kel pole finantsasutuses töötamisest õrna aimugi.
Ka rahandusministeerium nõustub, et väärtpaberiametile peadirektori leidmine on väga keeruline. Sel korral loobus ministeerium majandus- või õigusalase kõrghariduse nõudmisest.
"Selleks, et olla hea juht, ei pea tingimata omama majandus- või juuraharidust," põhjendab Liive. IMFi raport aga resümeerib, et inspektsioon peab olema võimeline palkama haritud juriste ja majanduskõrgharidusega kaadrit, sest arvestama peab järelevalvatavate asutuste palju suuremate materiaalsete võimalustega.
Pangainspektsioon on valmis ühinema
Pisut enam kui aasta pärast peaks Eestis tegutsema ühtne finantsjärelevalve, mis koondaks väärtpaberi-, panga- ja kindlustusinspektsiooni tegevuse.
Trink, kes juhtis finantsinspektsiooni seaduseelnõud ettevalmistavat komisjoni, kinnitab, et keskpank on valmis kaasa aitama inspektsiooni probleemide lahendamisele ja alustama kahe institutsiooni sisulist ühendamist juba enne ametlikku ühinemist.
"Väärtpaberijärelevalve osa tuleb ühtses järelevalves üles ehitada niikuinii ja sellega saaks ja tulekski alustada juba täna," väidab Trink ja lisab, et esimeseks sammuks sisulise ühendamisesuunas võiks olla koostöömemorandumi sõlmimine.
See ei tähenda, et inspektsioonil ei oleks vaja uut tugevat juhti. Pigem aitab see tasandada meeskonna komplekteerimisega seotud probleeme.
Rahandusministeerium peab enneaegset ühendamist võimatuks. "Seadus volitab ainult väärtpaberiinspektsiooni teostama järelevalvet väärtpaberiturul, seda ei saa teha pangainspektsioon, kuigi nende potentsiaali arvestades annaks see väärtpaberiinspektsioonile palju," kinnitab Liive.
Liive sõnul on lahendus väärtpaberiinspektsioonile hea juhi leidmine, kes suudab asutuse korralikult tööle panna ja valmistada ette ühendamiseks.
Avalik konkurss väärtpaberiinspektsiooni juhi leidmiseks lõpeb järgmisel teisipäeval. Eile hommikuks ei olnud Riigikantselei saanud ühtki avaldust konkursil osalemiseks.
Järelevalve võib minna Eesti Panga alluvusse
Rahandusministeerium saatis justiitsministeeriumisse kooskõlastamisele seaduseelnõu, mille järgi läheks ühtne finantsjärelevalve 2002. aasta veebruarist Eesti Panga alluvusse.
"Praegu ei ole enam tähtis, kelle alluvuses ühtne finantsjärelevalve on, vaid see, et see asi lõpuks ära tehakse," kommenteeris rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik.
"Tahame, et justiitsministeerium veel kord analüüsiks järelevalve viimist keskpanga alluvusse," lisas ta.
Vaarik tunnistas, et seni on järelevalve alluvuse küsimus olnud pigem isikutevaheline probleem, kus järeleandmisi ei olnud nõus tegema ei keskpanga ega ministeeriumi ametnikud.
"Ei oska ennustada, kuidas valitsus reageerib, sest varem on nad mitu korda otsustanud, et järelevalve peaks tegutsema rahandusministeeriumi haldusalas," täiendab Vaarik.
Tiina Joosu
