EE: Kohtumine Marlboro-mehega
Philip Morrise peadirektor Geoff Bible on kõige silmapaistvam tippjuht, kes eales Baltikumi pinnal kõndinud. Ajakiri Fortune iseloomustab Bible'it kui "kõige võimsamat juhti kõige tsenseeritumas tööstusharus". Sellal kui suitsetajate hulk Ameerikas üks-kaks protsenti aastas kahaneb, on Bible suutnud firma turuosa nii Ameerikas kui ka kogu maailmas kasvatada, teenides mullu rekordilise 8,5 miljardi dollarilise kasumi 80 miljardi dollarilise käibe juures. Viimases Fortune Top 500-s on Philip Morris 11. kohal.
Bible on särav näide, kuidas ajalehepoisist võib saada miljonäriks. 14aastasena alustas ta töömeheteed Austraalia liiklusametis juhilubade tembeldajana. 1994. aastal võttis ta üle Philip Morrise juhtimise. Tänaseks on Bible Philip Morrise vahepealsest mõõnaperioodist välja vedanud, aktsia hind kahekordistus möödunud aastal.
Lõõtsutades
konverentsile
Klaipedasse jõudes oli esimene mõte: kui kaugel tehasest hakkan tundma tubakalõhna? Isegi tehase väravas ei tundnud ma midagi. Küll aga lõi imalmagus tubakalehtede lõhn ninna tsehhiga kokku ehitatud kontorihoones. Just see lõhnavedelik, sama kiivalt saladuses hoitud nagu Coca-Cola kontsentraat, annabki Marlborole ja teistele Philip Morrise sigarettidele kordumatu lõhna.
Kohtumine, nagu Klaipedas selgus, oli äärmiselt reglementeeritud. Pressikonverentsil sai osaleda üks ajakirjanik Eestist, üks Lätist ja üks Leedust. Philip Morrise suhtekorraldustegelased olid varem kirjalikult esitatud küsimustest välja valinud üheksa sobilikku. Et kõik selge oleks, oli küsimuse ette kirjutatud ajakirjaniku nimi, kes selle esitama pidi. Ei mingit isetegevust.
Bible rääkis, kui oluliseks peab Philip Morris koduvägivalla vastast võitlust, samuti aidsihaigete ning toidupuudust kannatavate inimeste toetamist. Ehkki olen mittesuitsetaja, olen veendunud, et tema jutt heategevusest pole osav reklaamitrikk. Bible on töötanud oma nooruses mitmeid aastaid ÜROs, abistanud Palestiina põgenikke ning näinud häda ja viletsust lähemalt kui paljud teised tippjuhid.
Lõpuks oli mul aega teda silmitseda. Bible on hallide juustega ning mustade jõuliste kulmudega mees, kellel pensionini on jäänud veel aastajagu. Briljantselt istuv ülikond, elegantne lips.
Räägib rahulikult ja sõbralikult, ühtlase häälega. Peaaegu muhe mees.
Kuid üks tema edu alus, märkasin, on partneri jälgimise oskus. Kogu vestluse aja jälgis ta pinevalt oma vestluskaaslast, hetkekski temalt pilku pööramata. See oli peaaegu nagu tõtt vahtimine. "Kas mu jutt oli arusaadav?" küsis ta iga teema lõpetuseks, teravat pilku teise näolt pööramata.
Selline pilk naelutab luuserid seina külge - Bible ei peagi vist kunagi alluvate peale karjuma, mõtlesin.
Klaipedaski ütles ta oma moto: "Philip Morris peab olema hea kodanik, andes oma panuse ühiskonnale."
Kui Bible Philip Morrise üle võttis, käitus see mees hoopis teisiti. Tubakafirmad olid sel ajal nagu tsitadellid, mis vältisid igasugust kontakti avalikkusega. Bible poseeris samal ajal firma aastaraamatus, sigaret sõjakalt käes. Nüüd enam mitte.
1997. aastal asusid tubakagigantide bossid just tema juhtimisel läbirääkimiste laua taha USA avalikkuse esindajatega, et otsida teid, kuidas käitada tubakatööstust ühiskonnale vastuvõtlikul viisil.
Kuid vaatamata mõningate kokkulepete nurjumisele tõestas Bible kõigile, et Philip Morris on muutunud. Firma on sellest ajast alates korjanud oma tubakareklaamid ära ajakirjade tagakaantelt. Üldse ei pane Philip Morris oma reklaame 50 ajakirja, sealhulgas Vogue, Rolling Stone ning People, millel on palju teismelisi lugejaid.
Bible'i juhtimise ajal on endine tubakafirma laienenud toiduainetööstusse. Nüüd annavad toiduained - sealhulgas Philadelphia võidejuust, Gevalia ja Jacobsi kohv, Estrella krõpsud ning Milleri õlu - kolmandiku firma kasumist.
"Me ei ole ainult tubakafirma, me oleme palju rohkem. Meil on maailma suuruselt teine toiduainetetööstus ning neljandal kohal olev Milleri õlletööstus," kinnitas Bible. "Me oleme tarbekaupu tootev firma, mille üks osa on täiskasvanutele mõeldud tooted. Sellisena peab meid maailm teadma."
Et veelgi suurendada maailma kõige kasumlikuma toiduainetööstuse Kraft Foodsi turuosa ja parandada selle imagot, otsustas Philip Morris viia 16 protsenti firma aktsiatest tänavu börsile.
Philip Morris -
väärikas kodanik?
Aidsivastane kampaania, 24 jalgpallistaadioni korrastamine, balletiauhinnad, Kohtla-Järve ettevõtluskeskuse toetamine, üliõpilastele välismaal õppimiseks stipendiumide andmine - need on vaid mõned projektid, millega Philip Morris püüab end ka Eestis näidata väärika kodanikuna.
Üksteise võidu määravad USA kohtud kahjutasunõudeid, mille on esitanud suitsetamise tagajärjel haigestunud inimesed. Juuni keskel määras kohus Philip Morrisele üle kolme miljardi dollarilise kahjutasu, sest firma on kohtu arvates süüdi ühele suitsetajale parandamatu kopsuvähi tekitamises. Ohver oli muuseas suitsetanud 1957. aastast ning vähemalt kaks pakki Marlborot päevas.
Raha saamise lootuses esitas isegi Venemaa valitsus Florida kohtule kahjutasunõude Philip Morrise vastu suitsetajate surmade ja ravikulude eest, unustades et viimase 70 aasta jooksul ei olnud Philip Morrisel N. Liidu suitsetajatega suurt pistmist.
Samas on Philip Morrisele läbi pilvede paistmas päike George W. Bushi näol, kes on avaldanud muret selle üle, et USA ühiskond on liigselt protsessimishimuline. Riigi justiitsminister John Aschroft teatas läinud nädalal, et moodustas komisjoni, mis hakkab otsima riigi ja tubakatööstuse kohtuasjadele rahumeelsemat lahendust.
Ehk just hirmust delikaatsete teemade ees - nagu suitsetamise kahjulikkus ning suitsetamise plahvatuslik kasv teismeliste seas - hoidis Philip Morrise Baltikumi suhtekorraldusdirektor Maris Graudins kogu kohtumist raudse kontrolli all.
"Jääge nimekirja juurde," hüüdis ta nõudlik-leebel toonil läti ajakirjanikule, kui too arvas heaks ka midagi oma peast küsida.
Bible aga säras, nähes et kõik on meeldivad küsimused. Pärast pressikonverentsi haaras Bible paki Estrella kartulikrõpse ning kostitas sellega kõiki kohalviibijaid. Kasutasin ära juhuse, liikusin märkamatult Bible'i juurde ning viisin jutu silmakirjalikele ameeriklastele, kes suitsetavad vahetpidamatult ning siis veel advokaatide abiga tahavad rikkaks saada.
Bible haaras konksu. "Saate aru," alustas ta. "Philip Morris on alati öelnud, et suitsetamine on kahjulik. Aga Ameerika kohtusüsteem on lihtsalt väga keeruline..."
Bible ei jõua oma lauset lõpetada. Nagu torpeedo tuiskab kohale PR-Maris, kes hakkab mind paaniliselt Bible'ist eemale kiskuma ning ekskursioonile suruma.
Ei, tänan, ekskursioonidest mulle juba aitab. Kõik mu võimalused Bible'iga nelja silma all rääkida hajusid nagu tubakasuits. Maris on lootusetu - ta ei lase mind enam hetkekski silmist.
Tegelikult oli mul sel hetkel kõige rohkem kahju sellest, et Erastamisagentuur üheksakümnendate algul tubakavabriku Leek erastamisel seda osta soovinud Philip Morrise ukse taha jättis. Muideks - siis juhtis Philip Morrise rahvusvahelist haru ei keegi muu kui Geoff Bible.
Siis oleks Bible sõitnud uut tehast avama Tallinnasse. Philip Morris oleks Kaunase magusavabriku asemel ostnud ära mõne Eesti toiduainetööstuse ning Leedu farmerite asemel kasvatanuks krõpsukartulit Eesti põllumehed.
