EE: Läti läheb kiirremonti
14 tundi vaidlust
Riias püstitas Läti valitsus teisipäeval uue Balti rekordi, pidades 14 ja pool tundi istungit. Neil on ka, mille peale mõelda.
"Valitsuse valupunktideks olid eelarve, meditsiinitöötajate võimalik streik ja Läti Merelaevanduse erastamine. Sain öösel magada vaid kaks ja pool tundi," ütles Läti rahandusminister Gundars Berzinsh. Ta on üks kolmest Berzinshist (e.k Kask) valitsuses.
Ta on Jekabpilsist, samast kohast, kust on pärit partei liider Andris Ðkele.
"Ma olen õnnelik, sest õnnestus vastu võtta hulk printsipiaalseid otsuseid, mis olid ette valmistatud rahandusministeeriumi poolt," ütles rahandusminister.
Valitsus kiitis öösel heaks Läti Merelaevanduse LASCO aktsiate kontrollpaki miinimumhinna, mida ei avalikustatud. Arvatakse, et see jääb 1,3-1,9 miljardi krooni vahele.
Kinnitati ka oksjonile osalema lubatud potentsiaalsete investorite nimekiri. Kui protsess kulgeb plaanikohaselt, toimub LASCO 68 protsendi aktsiate erastamisoksjon 11. mail, teatas BNS. Lätlastele jääb aga küsimus, kas tulevane ostja soovib LASCOt arendada või likvideerida konkurenti turult.
Läti liidrid eelistavad Hansapanka
Läti liidrid, igivanad rivaalid - võimuloleva Rahvapartei boss, ärimees Andris SHkele ja Ventspilsi juht, naftaparun Aivars Lembergs - eelistavad hoida oma raha Hansabankas.
Ðkelel on seal arvel 5000 latti ja 248 000 dollarit, Lembergsil 346 000 latti ja 5900 dollarit.
Ajalehe Biznes Baltija andmetel teenis Lembergs läinud aastal kokku 12,4 miljonit krooni, aga Ðkele 14,2 miljonit krooni. SHkele on Läti kõige rikkam parlamendiliige, kellel on ainuüksi Ave Lat Grupi aktsiate kujul 470 miljonit krooni.
Kui paljud Eesti ärimehed teenisid esimesed dollarid Viru hotelli ees või soos jõhvikaid korjates, siis Ðkele alustas roosikasvatajana ja hiljem erastas Läti toiduainetööstuse.
Märtsikuistel kohalikel valimistel pidi SHkele Rahvapartei tunnistama Riias kaotust.
Inimesed hääletasid tema ja võimuloleva koalitsiooni vastu.
Uueks Riia linnapeaks sai sotsiaaldemokraat Gundars Bojars.
Kohalikud valimised võideti venelaste häältega
Riias võitsid valimised sotsiaaldemokraadid (14 kohta). Neile järgnes samuti vasakpoolne ühendus "Inimõiguste eest ühtses Lätis" (13 kohta) ning parempartei Isamaale ja Vabadusele (11 kohta), kirjutab Postimees.
Kolme suurema järel tuleb Ðkele Rahvapartei kuue ning tsentristlik Läti Tee viie kohaga.
Analüütikud on ühel meelel, et valimised ei näidanud tegelikult mitte niivõrd toetust sotsiaaldemokraatide ideedele, kuivõrd protesti valitsevate parteide vastu.
"Valitsus ei suutnud kuulata rahva häält," märgib üks vaatleja. Kohalik politoloog nimetas valimisi Riia omavalitsuse poliitiliseks pöördeks, kuivõrd pealinnas võitsid vasakpoolsed, kelle arvamust peab nüüd riigis valitsev koalitsioon (Rahvapartei, Isamaale ja Vabadusele, Läti Tee - endine Rahvarinne) tõsisemalt arvestama.
"Inimõiguslased" said nii palju hääli just uuskodanike, et mitte öelda venekeelse elanikkonna arvel. Juhtiva päevalehe Diena uuring näitas, et absoluutne enamus neist hääletas "inimõiguslaste" nimekirja poolt, sest nad usuvad, et see ühendus võib võidelda vene keele säilimise ning uuskodanike sotsiaalsete tingimuste parandamise eest.
Kuhu pöörab Riia tegelikult, sõltub sotsiaaldemokraatidest ja rahast.
Ventspilsi duuma esimees Aivars Lembergs hindab, et ainuüksi Riias kulutasid suured parteid valimisagitatsioonile kuni kaks miljonit latti (55 miljonit krooni).
Seimi eesistuja Janis Straume arvates oleks Riiale parim see, kui võitnud sotsiaaldemokraatide liit teeks koostööd valitseva koalitsiooni erakondadega.
Vaatlejad märgivad, et tehniliselt võiks toimida ka sotsiaaldemokraatide koalitsioon neist veelgi enam vasakule jäävate võrdõiguslastega, keda tuntakse ehk rohkemgi jurkanslastena, partei liidri Janis Jurkansi järgi. Kui teoks saaks viimane variant, kujuneks Riia linna valitsemises välja täielikult vastupidine pilt praeguse Seimiga - Läti parlamendiga, kirjutab Postimees.
Ühelt poolt teevadki sotsiaaldemokraadid koostööd võrdõiguslastega, kuid teisalt otsivad nad tihedaid kontakte isamaalastega. Ehk Läti poliitilises elus kohtub ühes liidus seljanka suitsulestaga.
Olukorrast raudteel
+ 4,2
Läti Raudteel kasvas kaubavedude maht esimeses kvartalis 4,2 protsenti. Läti Raudteel veeti 9,6 miljonit tonni kaupa, sealhulgas 4,7 miljonit tonni naftat ja naftatooteid. Transiitveod moodustasid 8,3 miljonit tonni. Seejuures transiidimaht kasvas 8,7 protsenti.
- 3,4
Kaubavedu Eesti Raudteel vähenes esimeses kvartalis 3,4 protsenti eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Kokku veeti 9,9 miljonit tonni kaupa.
Suurima kaubagrupi moodustasid kolme esimese kuu kokkuvõttes naftasaadused (6,3 mln tonni), põlevkivi (1,6 mln tonni), väetised (632 000 tonni) ja puit (341 000 tonni). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, suurenes kõige rohkem puidu ja puidutoodete ning naftasaaduste veomaht, kõige rohkem vähenes põlevkivi vedu (33%).
Eesti Raudtee kommunikatsioonidirektor Andrus Kuusmann ütles, et kaubavoogude vähenemine tulenes eeskätt põlevkiviveo langusest kolmandiku võrra. "Transiitveod on püsinud planeeritud tasemel ja suurimate kaubagruppide osas, nagu naftasaadused ja väetised, eelmise aastaga võrreldes isegi mõnevõrra suurenenud."
Paavo Kangur
