EE: Meil metsas kasvas kuuseke


On metsanädal. Ning paari päeva pärast peaksid Rootsist kohale jõudma esimesed 200 000 kuuseistikut, mis müüakse maha erasektorisse. Kokku tuuakse Eestisse ligi poolteist miljonit Venemaalt Vitebskist pärit kuuseseemnest Rootsi ühes suuremas taimlas Svenska Skogsblantor AB kasvatatud istikut.

Meie metsamees saab ühe istiku kätte ligikaudu kahe krooniga. Rootsis maksab istik poole rohkem ehk kaks SEKi. Hinnavahe, mille sisse kuulub ka istikute transport, maksab kinni Rootsi valitsuse fond Läänemere Miljard.

Eesti metsateadlaste arvates on Rootsis selge kuuseistikute ületoodang ja nüüd on leitud ullikesed eestlased, kes nõus võõrast kraami vastu võtma. Seda enam, kui pakutakse poole hinnaga.

Valgevene seeme, Rootsi tehnoloogia

Aktsiooni toetab tulihingeliselt keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Andres Talijärv. "Meie metsaomanikule on nende istikute kvaliteedi ja hinna suhe väga kasulik. Sellise Rootsi kvaliteedini meie puukoolid veel ei küüni."

Samas Talijärv ei varjagi, et soodushinna taga on ka rootslaste huvi siinsele turule tulla, et vaadata, mis värk on, kas siia tasub investeerida või mitte.

Paraku on Talijärv pea ainuke, kes Rootsi kuusetaimede kvaliteeti taevani kiidab. Põllumajandusülikooli Metsandusliku Uurimisinstituudi juhataja Ülo Tamme kinnitusel on enamik teadlasi seisukohal, et võõristikute sissetoomisega rikutakse kohalike kuusikute genofondi. "Igasugune innovatsioon on ohtlik asi," hoiatab Ülo Tamm.

Parku jääb see hoiatus ilmselgelt hiljaks. Esimene partii on teel, leping ligi poolteise miljoni kuuseistiku sissetoomiseks alla kirjutatud. Rohelise tee Rootsi istikutele on andnud ka keskkonnaministeerium.

Andres Talijärv kiidab rootslaste tehnoloogiat. "Kui meie peame oma taimed võtma üles just praegu, kevadel, ja need kiiresti metsa maha istutama, siis Rootsi tehnoloogia näeb ette, et taimed võetaks üles sügisel, pannakse külmutusse, jahutatakse maha ning nende mulda jõudmisega on aega jaanipäevani."

Metsandusliku Uurimisinstituudi vanemteadurile Malle Kurmile teeb aga muret just see võõras tehnoloogia: "Keegi ei tea, kuidas külmutatud taimed käituvad."

Kurb kogemus minevikust

Kuigi Vitebskist pärit seemned on sertifitseeritud, on Kurmi sõnul isegi sertifitseerimata kohalike seemnete risk kokkuvõttes väiksem.

Malle Kurm viitab ka inglise tuntud teadlasele Jonathan W. Wrightile, kelle uurimuste kohaselt enam kui 80 kilomeetri kauguselt sissetoodud seemned võivad rikkuda kohalike istikute genofondi. Malle Kurmi sõnul on meil sajandi algusest olemas juba kurb kogemus, kui Saksamaalt toodi Eestisse Darmstadti mänd. Siinsetes oludes kasvasid neist väga okslikud, jändrikud ja halbade tüveomadustega puud, mis hiljem tuli maha raiuda.

Kuigi mõned metsateadlased ütlevad, et Vitebskist pärit seeme ja Rootsis kasvatatud taim läheb kasvama küll ja mingeid probleeme see endaga kaasa ei too, on Eestimaa Looduse Fondi metsaspetsialist Rainer Kuuba tunduvalt skeptilisem, sest sissetoodud taimede geneetilist aspekti ei ole keegi spetsiaalselt uurinud. "Ühelt poolt öeldakse, et kuusk, mis meile sisse tuuakse, on ju kodumaine liik. Aga planeedil Maa elab ka ainult ühte liiki inimesi - Homo sapiens. Ometi on väga oluline vahe europiididel, mongoliididel, negriididel juba puht rassiliselt, rahvusest rääkimata."

Metsandusliku Uurimisinstituudi juhataja Ülo Tamm leiab samuti, et Valgevene kuusk on siiski teistsugune.

"Valgevenes on kuusepuu omadused võrreldes eesti kuusega kehvemad," viitab Malle Kurm teaduslikele uuringutele.

Ministeeriumi huvid mängus?

Miks me peaks siis Rootsi istikut kohalikule eelistama?

Rainer Kuuba sõnul võitleb keskkonnaministeerium kui emalõvi, et Rootsi istikud Eestisse jõuaksid. "Jääb küll mulje, et siin on tegemist kellegi väga konkreetse huviga."

Kuuba on kindel, et dumping-hinna taga on kaks motiivi: svenssonitel on sel aastal kuuseisikute uputus ja teiseks piiluvad nad Tartu puukooli poole, et sinna rajada oma taimla. Riik on Tartu puukooli müüki pannud.

Loe veel

Puukooli juhataja Alvar Peterson kinnitab, et rootslased on puukoolis käinud küll, uurinud ja kiitnud seda. Kuid vähemalt temal pole puukooli müügist kellegagi juttu olnud. Rootslased pigem vältisid seda teemat, ütleb Peterson.

Rainer Kuuba näeb rootslaste poolmuidu istikute müügi ja puukooli huvi taga kindlat skeemi: tuua üks kord taimed odavalt sisse, maksta vahe kinni, siis hakata siin ise istikuid kasvatama, suretada kohalik taimekasvatus välja ja tulevikus küsida juba sellist hinda, nagu nemad heaks arvavad. "Selge see, et keegi ei aita arengumaid ainult heast südamest."

Ametnik Andres Talijärv aga kinnitab: istikud osteti Rootsist sisse vaid sellepärast, et ministeerium nägi ette kuuseistikute põuda kohalikul turul sel kevadel.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) avalike suhete juht Olavi Paide leiab, et Rootsi kuuskede aktsiooni taga on just omaaegse metsaameti, praeguse ministeeriumi metsaosakonna tegemata töö. "Loomulikult oleks kuuseistikute kohalikul turul kasvatamise korraldamisega pidanud tegelema keskkonnaministeeriumi metsaosakond. Kuid omal ajal jäeti töö tegemata. Nüüd alles ärgati, et ka erasektoris peab uuendusi läbi viima, ja loomulikult haarati rootslaste odavast pakkumisest kahe käega kinni."

Ohtu satub ennekõike erasektor

Paide väidab, et riigimetsas ei ole uue metsa istutamisega kunagi probleeme olnud, seda tehakse pidevalt ning RMK hoolitseb selle eest, et igal kevadel oleks vajalik kogus taimi olemas. Kuid ka RMK saab istikuid kasvatada vaid konkreetsele tellimusele tuginedes. "Ühtegi suurt tellimust erasektori tarvis ei ole RMK-le viimastel aastatel esitatud," ütleb Olavi Paide.

Ka RMK taimemajanduse direktor Tõnu Reim kinnitab, et sel aastal kuuseistikuid nii palju ei ole, et neid jätkuks ka erasektorisse. "Meil on sel kevadel välja minemas 4,5 miljonit kuuseistikut." Samas moodustavad RMK taimlad ligikaudu 90 protsenti Eesti taimlate kogumahust.

Kuuba arvates ei ole küsimus selles, nagu Eestis poleks taimi või taimekasvatajaid. Kuid taimekasvatajatel puudub kindlus, kas neid taimi ka keegi tahab. Sest metsataime kasvatamine tähendab kõigepealt nelja-viie aastast investeeringut, kui selle aja sisse arvata ka maapinna ettevalmistamine "Kui ikka ei ole konkreetset lepingut, siis keegi naljalt istikute kasvatamist ette ei võta," ütleb Kuuba.

Eks see palliveeretamine taimekasvatajate ja tarbijate vahel on kogu aeg käinud, leiab Reim. "Ühed ütlevad, et tellige, küll me siis kasvatame, teiselt poolt ütleb jälle tellija, et nüüd kohe on istikuid vaja."

Tõnu Reimi arvates paraneb lähima paari aasta jooksul kuuseistikute kodumaine turg sedavõrd, et väljast pole istikuid vaja enam sisse tuua.

Aga kas siis pole juba hilja?

Rootsist saabuva 1,35 miljoni kuusetaimega saab heal juhul uuendada 700-1000 hektarit eramaad. Rainer Kuuba kinnitusel on Eestis praegu aga uuendamata või puudulikult uuendatud kuuseraiesmikke 20 000 hektarit. Kas rootslased himustavad ka seda pinda oma isikutega üle külvata?

Malle Kurm Metsanduslikust Uurimisinstituudist on meeskolleegidega võrreldes tunduvalt sõjakam: "Me peame kõigi vahenditega Rootsist sisse toodavate istikute vastu võitlema, et nendele istikutele leiduks võimalikult vähe ostjaid. Sest kui need erasektorisse väikestele raielankidele üle Eesti maha istutatakse, kaob meil nende istikute ja tulevaste võimalike geneetiliste muudatuste üle igasugune kontroll."

Meil metsas kasvas kuuseke, laulsid kunagi pioneerid nääripühadel. Pole välistatud, et kümne aasta pärast tuleb meil rääkida täpsustavalt Valgevene kuusest ja Eesti kuusest siinsetes metsades. Ja pole selge, milline kuusk peale jääb.

Jaanus Kulli