EE: Nokia tee liidriks
Nokia.com'is on nurgake tööotsijale. Virtuaalbeib Lisa teatab: Vali linn, maa ja märgi, mida tahad teha. Märkisin Rio de Janeiro. Inimressursid.
Soome kolkas sündinud Nokiast on saanud mõne aastaga maailma üks kiiremini kasvavaid rahvusvahelisi firmasid ja Nokiast on saanud üks maailma kallimaid kaubamärke.
Helsingi. Sisenen Nokia peahoonesse - templisse, mille usuks on globaalne küllus ja uus tehnoloogia. Ka beibed valvelaua taga ei ole mingid tavalised soome tüdrukud, vaid pigem sci-fi movie kangelannad. Nokia inimeste näol särab uhkus ja sisemine rahulolu. Nemad töötavad Nokias.
Paberiveskist mobiiltelefoni-ärisse
1865 asutab insener Fredik Idestam Lõuna-Soome jõekese äärde paberitehase Nokia. Paberitööstuse vastu kerkib aga kummitööstus, mis hakkab 1920ndatel kasutama Nokia nime kaubamärgina. Soome kummitööstus ostab Soome kaablitööstuse aastal 1922, kuid alles 1967 liituvad nad kolmekesi Nokia Grupiks.
Selleks ajaks on kaablitööstuse president Björn Westerlund loonud firmasse elektroonikaosakonna. 1967 töötab selles 460 inimest, kes annavad kolm protsenti Nokia Grupi käibest. Tootmises on juba autotelefon SRP 20.
70ndatel jõuab Nokia digitaalside valdkonda, 1981 stardib NMT ja algab mobiiltelefoni ajastu. Kuid edu ei tule kergelt. Nokia on majandusraskustes. Nokia president Kari Kairamo teeb 80ndatel enesetapu, väidetavalt küll isiklikel põhjustel.
90ndatel müüb Nokia kõrvalharud, nagu autokummi- ja televiisoritootmine, ning keskendub telekommunikatsiooniärile: mobiiltelefonide, tugijaamade ja keskuste tootmisele.
Täna on Nokia mobiiltelefonid vallutanud kolmandiku maailmaturust. Nokia on globaalselt edukas.
Jorma Ollila tulek
Soome iseseisvuspäeva ballil on Nokia president Jorma Ollila (50) kõige tähtsam inimene. Teda intervjueeritakse ja näidatakse televisioonis. Ollila kõrvale ei mahu ükski Soome riigitegelane. Mitte ükski. Ja ühelgi Soome riigiametnikul ei ole tekkinud mõtet erastada näiteks maanteelõik Nokia peahoonest lennujaama.
"Meeskonnatöö, rühmatöö," vastab Ollila soome ajakirjanikele, kes üritavad temast superkangelast teha.
Ollila on Nokia juhtkonnas alates 1986. aastast, 1995 pääseb ta grupi juhatusse ja 1999 saab presidendiks. Ta on üks Soome majanduse rahvusvahelistumise ideoloogia kandjaid.
Kogu Nokia tegevjuhtkond on soomlased - Matti, Sari, Mikko, Pekka, Olli-Pekka, Yrjö, Veli, Anssi. Kõik pärissoomlased.
Nõukogus kohtab ka välismaalasi ja Soome väga kuulsaid perekonnanimesid, nagu Viinanen, Ehrnrooth. Viimane perekond on Soomes sama kõva kui Wallenbergid Rootsis.
Tavaameeriklasele kõlab Nokia kui mõni Jaapani firma. "Nii nad Ameerikas arvavad ja keegi pole tõtanud seda ümber lükkama," ütleb Nokia Eesti OÜ tegevdirektor Margus Hunt.
Nokia superedu börsil algab 1996. Paari euro pealt lendab Nokia aktsia hind 2000. aastaks üle 60 euro. Läinud aasta kevadest hakkab Nasdaq pudenema ja Nokia koos sellega.
Ka eestlased, kes suudavad börsikrahhi eel oma rahad Nokiasse ümber paigutada, naudivad pööraseid võite. Varandused kasvavad meeletult, et siis kahanema hakata.
90 protsenti Nokia aktsiatest läks välismaalaste omandusse. Soome aga on täis aktsiamiljonäre. Raha Nokia aktsiatesse investeerinud vanadekodu ei oska oma varandusega enam midagi peale hakata.
Nokia säilitab oma tugevuse isegi ajal, kui uue majanduse aktsiad pudenevad. Kui internetiaktsiad pudenevad kümneid kordi, siis Nokia kukub vaid kaks korda.
Radiolinja kui partner
Nokia põhipartnereid tootearenduses on Radiolinja. "Koostöö operaatoriga ja pidev tagasiside, see on üks Nokia edu saladusi," arvab Radiolinja Eesti arengu ja välissuhete direktor Ants Viira. "Operaator teab tunduvalt paremini, mida tarbija tahab."
Kõik lahendused kontrollitakse läbi praktikas väikestel Eesti ja Soome turgudel, enne kui need levitatakse üle maailma. Täna töötavad Nokia ja Radiolinja Eesti koos mobiiliasukoha määramise pilootprojekti mCatch kallal.
"Loodame, et oleme maailma täpseimad," ütleb Viira. Ta peab Nokia toodet maailma parimaks.
90ndate alguses müüs Nokia oma kodumasinate tootmise, kuna ei olnud mõtet enam konkureerida alal, mis ei tooda kasumit. Igaüks oskab televiisoreid toota ja see surub tootehinna väga madalaks. Ja niikuinii ei suuda keegi toota odavamalt kui jaapanlased ja koreakad.
Kuid häid mobiiltelelefonivõrke ja tugijaamu ei oska igaüks valmistada. Sellele turule on üritanud tungida ka teised, kuid ebaõnnestunult. "Kui sa ei tea, mida tarbija tahab, siis sa ei ole edukas," rõhutab Viira. Ta on lõpetanud Peterburi Elektrotehnika Instituudi (LEIS) ajal, kui linna tunti veel Leningradi nime all. "Hea haridus. Põhialused ei ole muutunud," kinnitab Viira.
Radiolinja loodi 80ndate lõpus pankade ja kindlustusfirmade initsiatiivil, kes soovisid suurendada konkurentsi Soome telekommunikatsiooni maastikul. Tulemus on käegakatsutav. Nokia ja Radiolinja koostöös alustab Soomes maailma esimene GSM-võrk 1991 aastal. Eestisse jõutakse paar aastat hiljem.
3G
Nokia peahoone. Patsiga poiss räägib kolmanda generatsiooni (3G) mobiiltelefonidest - unistuste alast. "Võtad mobiili. Kavas broneerida Londonis muusikali piletid. Ekraan näitab sulle vabad kohad saalis. Klikid ja tehtud. Järgnevalt paned kinni baari, mida külastad pärast etendust." Kõik see mobiiltelefoniga. Londonis on kasulik kohad baaris varem kinni panna, sest seal on nii palju inimesi ja kõik kohad on alati täis.
Majanduslikel põhjustel on välja mõeldud GSMi täiendatud variant - GPRS -, mis ei nõua nii suuri kulutusi kui üleminek kolmanda generatsiooni võrkudele.
GPRS tähendab paremat infoteenindust (data service) ja muid lisandunud väärtusi. Kas või asukoha määramist.
Viira nimetab üheks GPRSi ja 3G tehniliseks probleemiks mobiiltelefoni ülekuumenemist. "Infomaht läheb nii suureks, et mobiil kuumeneb üle ja põleb läbi."
See on sama probleem, miks Hansapank peab oma serverid suvel külmkappi panema.
Radiolinja peahoone Helsingi sadamas. Patsita arvutimees toob näite. Mees läks kalale ja ei tule tagasi. Naine hakkab otsima. Mobiiliasukoht reedab, et mees on hoopis restoranis, ja siis võib Radiolinja saata naisele sõnumi, et kõik on korras. Radiolinja aga ei tohi teatada naisele, et mees on mingi tibiga restoranis, sest nii on kirjas Soome seadusandluses.
Nokia võrk
Nokia edu on käima tõmmanud uued tööstusharud nii Soomes kui ka Eestis: robotitootmine, mobiilitootmine, tugijaamade tootmine.
Nokia allhankija Elcoteq on Eesti uue majanduse sümboleid. Kolme tuhande töötajaga, Eesti tingimustes suurfirma, mõjutab oluliselt ekspordi-impordi näitajaid.
Robotitootja JOT Automation, teine Eesti uue majanduse täht, teenindab ennekõike Nokiat.
Teine robotitootja PMJ Automec, mille tulek Eesti turule ajutiselt takerdus, hooples veidi laiema kliendibaasiga kui Nokia. Kuid lõppkokkuvõttes teenindavad nemadki Euroopa elektroonikafirmade Nokia, Ericssoni, Siemensi, Alcateli strateegilist allianssi.
Nokia mõjutab. Kõike, isegi seda, et Põhja-Soome linna Oulu õmblejad peavad õppima Hiina siidist Hiina stiilis kostüüme õmblema. Ka seda, et Helsingi-Pekingi lennuajad peavad sobima Oulu-Helsingi lennuaegadega.
Nokia hingekirjas on Soomes 24 000 inimest, ligi pool rahvusvahelise hiiu personalist.
Nokia majandus-näitajad 2000
- Käive 30 miljardit eurot
- Kasum 5,7 miljardit eurot
- Investeeriti uuringutesse ja arengusse - 2,6 miljardit eurot
- 60 000 töötajat
Suurimad turud miljardites eurodes:
USA 5,3
Hiina 3,0
Suurbritannia 2,8
Saksamaa 2,5
Itaalia 1,2
Prantsusmaa 1,1
Brasiilia 0,78
Filipiinid 0,72
Austraalia 0,67
Paavo Kangur
