EE: Põllumaad lähevad käest
Juba kaugelt kergitab Viljandimaa Sürgavere rahvas oma kaabusid, kui nad sakslast Wolfgang Bushmani vastu tulemas näevad. Bushman on Sürgaveres elanud juba kaheksa aastat ja oma pensionärist kaasagi Eestisse toonud. Ladusat eesti keelt kõnelev lahke pilguga mees on võitnud kohalike elanike südamed. Ta harib sürgaverelaste eest põllumaad ja maksab neile maa kasutamise eest väärikat tasu. Maarendilepingu alusel maksab ta iga hektari pealt maaomanikule neli korda rohkem, kui on riigile makstav maamaks.
Sel sügisel lõpetab 65aastane Bushman Eestis kuuendat viljakoristushooaega. Esmalt proovis saja hektariga. Nüüd kasvatab ta tali- ja suvinisu, otra, rapsi ja hernest juba 360 hektaril. Bushman väidab, et äri on tulus.
"Mul on kokkulepped tulundusühinguga Eesti Teravili ja Tartu aktsiaseltsiga Stalud, kes ostavad kogu saagi. Hinnad on veel teadmata, aga loodame, et saame talinisu eest kaks krooni kilo pealt," arutleb Bushman.
Seadusandlus teeb keeruliseks välismaalasele maad müüa, seepärast kasutavad piiritagused põllumehed rendimaid. Tavaliselt tehakse leping eesti talumehega viieks aastaks. Kui kohalik vallavalitsus on nõus ning müüja ja ostja on hinnas kokku leppinud, sõlmitakse ostu-müügileping vahetult enne viie aasta möödumist.
Põllumehel vähe tarkust
Viljandimaa Talunike Liidu aseesimees Heldur Koolmeister tunnistab, et tegelikult ta päris hästi ei mõista, kuidas on võimalik Eesti teravilja kokkuostuhindu arvestades oma põllumajandusäriga kasumisse jõuda.
"Bushman on väga asjalik ja sihikindel mees, kes peab kinni kõikidest nõuetest," tunnistab Koolmeister, aga arvab, et vanahärra on edukas seetõttu, et paigutab oma ettevõtmisse kogu Saksamaalt saadava pensioni.
"Edu võti on teadmistes, kuidas ja millal külvata. Ma peaks olema peast põrunud, kui rassiks hommikust õhtuni selle nimel, et ainult maa omanikele raha teenida," ütleb kõrgharidusega põllumees Bushman. Veel ütleb ta, et tuleb tahta tööd teha. Vana mehe sõnad peavad paika: tema saab sügiseti hektarilt tublisti rohkem saaki kui naabrimehed.
Saksa vanahärra rassib kogu suve ise päevad läbi põllul, abiks vaid kolm töömeest. Sageli toob Bushmani abikaasa lõunapausi ajal põlluservale toidukorvi, kus lõunasöök mehe ja väike naps kolme abilise tarvis.
Bushman tahab tulevikus oma ettevõtmist laiendada ja osa rendimaadest päriseks osta, kuid enne tahab ta leida endale kompanjoniks noore asjaliku Eesti mehe, kes mõne aja pärast oleks valmis ka tema töö üle võtma.
Tööpuudus ei vähene
Sürgaverest, kus Bushman toimetab, sadakond kilomeetrit Tartu poole algavad Baltic Farming OÜ valdused. Kahele inglasele kuuluva firma tegevushaare on Bushmani omast peaaegu neli korda suurem. 1500 hektari suurusel põllumaal kasvatatakse nisu, otra ja rapsi. Kasutatavast maast umbes kolmkümmend protsenti kuulub firmale, ülejäänut renditakse kohalikelt inimestelt.
Firmas on palgal lisaks kahele mänedzherile ka kolm traktoristi. Oma maa rentinud või müünud talumehed saavad heal juhul osaleda hooajatöödel, muul ajal nende oskusi ei vajata. Võõramaised põllupidajad reeglina nendesse piirkondadesse uusi töökohti ei loo. Pigem jäävad tööta ka need, kes siiani oma põldudel müttasid ja piskut teenisid.
"Meie oleme oma põllumajandusäriga siin Eestis rahul. Oleme teeninud kasumit, mis meid rahuldab," räägib omanik Kenneth Noble. Välisfirmade eesmärk on renditavad maad hiljem endale välja osta. Vastasel korral poleks mõtet möllata ja investeerida.
Rendimaa leidmine lihtne
Baltic Farming OÜ rendiasjadega tegelenud Priit Keres mäletab, et eelmisel aastal leidis ta 160 ha maad vaid mõne päevaga. Tema kogemuse järgi annavad rahamurest piinatud maainimesed oma põllumaad hea meelega välisfirmale rendile.
"Inimesed arvavad, et välismaalastega on lihtsam asju ajada ja neid saab usaldada; nad ei kao nii lihtsalt ära ja maksavad ka renti, mida eestlased alati ei tee."
Maaameti peadirektor Kalev Kangur ütleb, et põllumaa rentimine välismaalastele on praegu alles tuure kogumas. Igas maakonnas on selle kohta juba näiteid. Valdav on aga see, et suured põllumajandustootjad rendivad erapõllumaid, et end kvaliteetse toorainega kindlustada.
Täpseid andmeid selle kohta, kui palju on põllumaid välismaalastele välja renditud või juba ära müüdud, ei ole, sest ostmine käib ka variisikute kaudu. "Rendimaade osas toovad selgust ehk põllumajandusloenduse tulemused," ütleb Tartu Maavalitsuse maaosakonna juhataja Tiit Kubri.
Signe Leesmann
