EE: Ravimitega ruttu rikkaks
Õdus õhtupoolik Ammende Villas Pärnus. Peoperemees on üks suuremaid rahvusvahelisi ravimimüüjaid, kes perearstidele suvepealinna luksuslik-romantilises pesakeses uusi ravimeid tutvustab. Hõrk vein ja suupisted lasevad jutul sulnilt voolata. Kõik on rahul. Arstid, kes oma madala töötasu tõttu nii peenesse kohta muidu ilmselt ei satuks, aga ka peoperemees, kes lahke kostitamisega tahab teenida arstide usaldust ja seda, et tohtrid just nende firma ravimeid oma patsientidele kirjutaksid.
Ühe miljardeid kroone liigutava ettevõtte tippjuht kirjeldab oma kogemust Kopenhaageni lennuväljalt, kus Tallinna suunduva lennuki äriklassis istusid vaid neli Eesti arsti, kes ravimifirma rahaga olid käinud ühel messil meditsiinitehnikaga tutvumas. Ärimees ise pidas mõistlikuks istuda "monkey" klassis.
See pole äraostmine, väidavad ravimifirmade esindajad. "Reeglina hoopis normaalne koostöövorm erialaarsti silmaringi, teadmiste laiendamiseks ja erialaarstide arenguks vajalike rahvusvaheliste kontaktide loomiseks," ütleb maailma suurima ravimitootja Glaxo SmithKline Eesti tegevdirektor Vilve Järving.
Eestis müüakse enam kui 300 tootja ravimpreparaate. Konkurents arstide poolehoiu võitmiseks on tihe. Maksavad isiklikud kontaktid. Enamik ravimifirmade esindajaid on nende samade arstide kursusekaaslased Tartu ülikooli päevilt.
Tootjad ärevil
Rahvusvahelised ravimifirmad hakkasid Eestis ringi vaatama 7-8 aastat tagasi. Kahtlase kvaliteediga vene ravimid tõrjuti turult ning asemele toodi kvaliteetsed lääne originaalravimid. Kõige rohkem võitsid sellest patsiendid. Ravimituru maht on 1993. aasta 135 miljonilt kasvanud tänaseks 1,1 miljardi kroonini. Kasvu suurimaid põhjusi on just hinnatõus.
Tootjate äri eduks on olnud haigekassa, kes siiani on kinni maksnud kuni poole ravimi hinnast, et patsiendil vähese raha pärast midagi ostmata ei jääks.
Nüüd tahab riik seda süsteemi muuta ja kehtestada ravimite hüvitamisele piirhinnad. Selle aluseks võetakse sama toimeaine ja kvaliteediga, kuid odavama ravimi hind.
Selle tulemusena väheneb kalliste originaalravimite tarbimine ning kasutama hakatakse rohkem koopiaravimeid. Tootjad pole rahul, sest selle otsusega kärbitakse otseselt nende kasumeid.
"Ükskõik milline piirhinnasüsteem käivitub, mõjutab see negatiivselt innovatiivsete ja originaalravimite kättesaadavust patsiendile ja selle kaudu on mõju negatiivne ka nende ravimite tootjatele," väidab Järving.
Merck Sharp & Dohme tegevdirektor Mikk Jürisson räägib, et ühe ravimi toimeaine avastamisest kuni turuletoomiseni läheb 10 aastat ja kulub 500 miljonit USA dollarit, mis on Eesti riigi kahe aasta tervishoiueelarve.
"Originaaltootja annab ravimile garantii, jälgib iga päev ravimi kõrvaltoimeid ning on vajaduse korral valmis ravimi turult kohe ära korjama. Selle raha peab originaali tootja tagasi teenima, et luua uus ravim," selgitab Jürisson.
Et kaitsta uusi ravimeid, on nende toimeained patenteeritud. Eestis see süsteem ei tööta, mis võib tootjate hinnangul tõsta riski, et asutakse kasutama tõestamata efektiivsusega koopiaravimeid. Tootjad tõdevad paratamatust, et teatud tingimustel võib piirhinna kehtestamine mõjutada ravimi maaletoomise hinda langemise suunas, mis viib osa toodete turult kadumiseni.
"Merck Sharp & Dohme ei ole geneeriliste ravimite kasutamise vastu. Vastupidi, toetame toimeainepõhist referentshinna süsteemi, kuna see aitab kokku hoida tervishoiukulusid. Samal ajal peab toimima patendikaitse," ütles Jürisson. Referentshinna kehtestamine annab võimaluse kompenseerida uusi originaalravimeid, millele asendajat ei ole.
Patsient saab valida
Ravimiameti peadirektori kohusetäitja Kristin Raudsepp väidab, et Eesti apteekides saavad müügil olla ainult kontrollitud ravimid. Seega vastavad ka turustatavad koopiaravimid kindlatele kvaliteedi-, efektiivsus- ja ohutusnõuetele.
"Siin on tasakaal: ühelt poolt originaalravimitootjad, kes on suutelised välja töötama uusi ravimeid eluohtlike haiguste vastu, aga kallimalt. Teiselt poolt koopiaravimite tootjad, kes saavad kasutada originaalravimi kogemust ja uuringuid, kuid toota samasuguseid ravimeid odavamalt."
Kui Eestis on registreeritud sama toimeainega, kuid erinevate kaubanduslike nimetustega ravimeid, siis on tarbijal võimalik valida ja osta odavamat.
"Ja eks siis reas kõige kallima preparaadi tootja, et konkurentsis pinnale jääda, vaatab oma hinnapoliitika üle," ütleb Raudsepp ja lisab, et kolmandiku ravimi hinnast moodustavad kulutused, mida ravimifirma teeb ravimi reklaamile.
Võitlus apteekide pärast
Üle 80 protsendi ravimite hulgimüügiturust annavad Eesti kapitalil põhinev Magnum Medical ja rahvusvahelise kontserni Tamro Eesti esindus. Samas tegutseb Eestis 46 litsentseeritud hulgimüüjat.
Sõda käib apteekide pärast. Turuliider Magnum Medical on sõlminud koostöölepingu Apotheka kaubamärgi alla koondunud apteekidega. Magnumi juhatuse liige Tarmo Laanetu ütleb, et apteekide eesmärk oli end efektiivsemalt majandada ning osaliselt tehti seda ka Tamro hirmus, kes on võtnud sihiks luua Eestisse oma apteegivõrk. Tamro on registreerinud ka AS Medinordi, et eesmärki ellu viia.
Tamro Eesti tegevdirektor Tarvo Vaasa ei eita neid kavatsusi, kuid toonitab, et väga kindlaid plaane esialgu ei ole. Kui Magnum tekitab olukorra, kus paljud apteegid teevad koostööd ainult nendega, siis peab sama tegema ka Tamro.
"Teatud mõttes oleme selleks valmis, sest meil ei ole ühtegi oma apteeki," ütleb Vaasa.
Apteegid elavad nagu või sees. Hulgimüüjad pakuvad neile 90päevaseid maksetähtaegu ja tasuta kauba kohaletoimetamist.
Tihe konkurents ning ravimite üldine kallinemine on vähendanud nii hulgi- kui ka jaemüüjate marginaale. Hulgi- ja jaemüüjad on teinud sotsiaalministrile ettepaneku tõsta neid protsente, mida hulgimüüjad ja apteegid saavad lisada alghinnale. Selle põhjuseks on kasvavad nõuded hulgimüügifirmadele ja apteekidele ravimite hoiustamisel ja müümisel.
Suuremate ravimitootjate käive 2000 (milj kr)
NYCOMED 68,4
MERCK SHARP DOHME 62,4
RATIOPHARM 57,7
GLAXO WELLCOME 49,4
BAYER 46,1
ASTRA 45,6
NOVARTIS PHARMA 44,9
BERLIN-CH/MENARINI 44.9
AVENTIS 44,2
BRISTOL MYERS 36,9
ELI LILLY 33,9
SCHERING AG 33,1
SMITH KLINE 31,6
Tiina Joosu
