EE: Riigimets kahe survegrupi vahel
1996 jõudis riiklik metsamajandamine surnud punkti. Metskonnad läksid kahjumisse, halduskulud kasvasid iga päevaga, investeeringud metsauuendusse jõudsid nulli ja süsteemis puudus täielikult motivatsioon kulusid kokku hoida, ütles RMK peadirektor, EPA metsakasvataja haridusega Andres Onemar. Ta juhib RMKd alates selle moodustamisest 1999 jaanuaris.
Töötajate arv vähenes reformide käigus neljalt tuhandelt 1700-le. Oma koha kaotas hulk metsavahte, metsatöölisi, metsaülemaid, abimetsaülemaid ja raamatupidajaid. Ükski töö ei jäänud sellepärast tegemata, vaid anti üle erasektorile. Reformide käigus jäi 186st metskonnast alles 74.
Harva võib riigisektor raporteerida edust. Täna on selline võimalus ainsal riigitulundusasutusel Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK). Viimase seitsme aastaga on riigimetsa tulud kasvanud üle kahe korra, halduskulud on külmutatud ja investeeringud kasvanud viis korda.
Metsamüük korraldati ümber
Viimastel aastatel on loobutud metsaoksjonite massilisest korraldamisest. Oksjonitel võib olla efektiivne müüa rockstaaride aluspesu või kunsti, kuid mitte metsa, ütleb Onemar.
Metsaoksjonid hakkasid üha enam muutuma halvamaiguliseks näitemänguks. Hind aeti taevasse ja lõpuks võitja loobus. "Keegi ei tahtnud osta metsa pimesi ja seega ei saanud ka head hinda," selgitab Onemar.
Täna müüakse pool metsast pikaajaliste lepingute alusel, järgmisel aastal juba 70 protsenti metsast. Kuna ka erasektor on väga kiiresti arenenud, on võimalikud efektiivsed partnerlusel põhinevad suhted erasektoriga.
Erafirmadest metsa ülestöötajad langetavad puud ja seejärel müüakse kindel kaup suurtele saekaatritele. "Kuna me oleme suur müüja, siis saame me paremat hinda kui erametsa omanik," ütleb Onemar.
Palk on otsas
RMK on kahe survegrupi vahele surutud. Metsatöötlejad ja saekaatrid nõuavad üha rohkem puitu ja rohelised nõuavad raiemahu piiramist.
Tänavu raiutakse Eestis 7 miljonit tihumeetrit puitu, millest RMK osa on 2,7 miljonit tihumeetrit. "On võimalik üks-kaks aastat rohkem raiuda, kuid see maksab tulevikus karmilt kätte. Ega saekaatrite ja paberitööstuse isu ei vähene," ütleb Onemar. "Metsanduses tuleb 80 aastat ette mõelda. Nii kaua kasvab korralik palgimets."
Mitmed Eesti saekaatrid on teatanud, et nad peavad palgi puudusel vähendama tootmist ja ekspordilepingud satuvad ohtu.
Puit ja puidutooted moodustasid 19,1 protsenti Eesti ekspordist 1999. aastal.
Onemari sõnul on probleem ennekõike kallis dollaris. See teeb puidu sissetoomise Venemaalt kalliks ja samas ostetakse Eestist saekaatritele sobiv palk eest ära. Äsja rajatud Eesti saekaatritel on kõrge laenukoormus ja seega võivad mõned puidu eksportijad maksta Pärnu sadamas saepalgi eest kõrgemat hinda, kui suudab maksta näiteks Paikuse saeveski.
Kui tänavu on saekaatritele müüdud kuusepalki keskmise hinnaga 670 krooni tihumeeter, siis Pärnu sadamas maksab kuusepalk 900 ja Venemaal üle 1000 krooni.
Teisalt on sügiseti olnud Eestis alati palgipuudus, erasektor raiub suvel vähem, sest enamasti tuleb põllul tööd rabada, selgitab Onemar. Saekaatrite arvates peaks selle augu täitma RMK.
Paberitööstus dikteerib hinna
Enamik, 45 protsenti Eestis raiutavast on paberipuu ja seega Soome ja Rootsi paberikontsernide huvisfääris. Läänemere idakaldal olevad metsad Valgevenest Karjalani, rääkimata Eestist, on rahvusvaheliste kontsernide puhvertsoon. Kui Skandinaavia metsaomanikud hakkavad nõudma kõrgemat hinda, siis võib kohe suurendada raiemahtusid siinpool merd.
Kuna Kehra tselluloositehas kasutab ära 5 protsenti Eestist varutavast paberipuust, siis tuleb ülejäänu eksportida. Ostjaid on vähe ja müüjaid palju. Pealegi on enamik müüjaid ostjate tütarfirmad. Seega jätkub odava paberipuu väljavool.
Tselluloositehase rajamist Eestisse või Lätisse on korduvalt arutatud, kuid alati on pärast tasuvusarvutusi loobutud, väidab Onemar.
Paberi- ja tselluloositööstus on väga kapitalimahukas, mis tähendab väga pikaajalist äriplaani, kusjuures potentsiaalse kasumi võivad turukõikumised ära süüa.
6 miljoni eest varastatakse
Aastas varastatakse riigimetsa ligi 6 miljoni krooni eest, mis on 0,8 protsenti müügist, ütleb RMK arendusdirektor Erik Kosekranius. 11 000 tihumeetrit kaob kasvavat metsa ja 5500 tihumeetrit langetatud metsa.
RMK on läbi arvutanud mitmesuguseid kontrolli tõhustamise variante. Kõige kallim on metsamaa kontrollimine, aga kõigi vedude kontrollimine läheks maksma 33 miljonit krooni. Kõige efektiivsemad oleks komplekskontrolli variandid, arvab Kosekranius.
Riigimetsa üle on tõhus kontroll, ütleb Onemar. Enamik metsavargusi avastatakse, kuid süüdlased jäävad karistuseta. "Me võime peita palkidesse ja palgihunnikutesse jälitusseadmeid, kuid kui me näeme, et süüdlasi ei karistata, muutub see mõttetuks."
Teisipäeval arutati Keskkonnaministeeriumis metsaametkondade haldussuutlikkust. Märgiti, et RMK täidab oma funktsioone adekvaatselt. Soovitati üle vaadata ja kinnitada pikaajalised eesmärgid ja luua mehhanism töötulemuslikkuse võrdlemiseks analoogseid teenuseid pakkuvate eraettevõtetega.
Metsind - Soome erametsaomanike liidu (Suomen Metsäliitto) sajaprotsendine tütarettevõte. Liit kontrollib ligikaudu kolmandikku Soome paberitööstusest
Mets & Puu - Thomesto OY kontserni kuuluva Thomesto Sverige AB sajaprotsendine tütarettevõte
Stora Enso Mets - kuulub suurde Stora Enso paberikontserni
Balcas Eesti - kuulub Iirimaa puidukontserni Balcas
Sylvester - Eesti eraisikud
Forestex - Eesti eraisikud, kolmandik UPM Kymmene
RMK - Riigimetsa majandamise keskuse
majandusnäitajad aastal 2000 (milj kroonides)
käive 795
raieõiguse ja puidu müügist
saadav tulu 744
halduskulud 117
maksud 182
sealhulgas riigieelarvesse
kantav metsatulu 133
investeeringud 80
Paavo Kangur
