EE: Seie saagu lenn!
Aastavahetusest saadik käib ärimees ringi kavanditega, kuidas kujundada ümber Põhja-Tallinn Balti jaamast Paljassaare tipuni.
Pealinlased tunnevad seda 17 km~ suurust ja 53 000 elanikuga linnaosa looduslikult kauni, ent paljuski Vene sõjaväe lagastatud või suisa tühja piirkonnana.
"See kant väärib muutmist. Ta on põhjendamatult ära unustatud ja räämas," ütleb Siff, kes mõni aasta tagasi lubas avalikult oma järgmise kodu rajada Koplisse. Täna elab ta Tallinna külje all Haabse külas.
Siff keeraks Põhja-Tallinna järgneva 30 aasta jooksul pea peale. Oma masterplan'is katab ta Balti jaama territooriumi katusega. Suunab osa raudteest majade alla. Rajab räpase Jaama ##turu asemele suure büroohoone ning pargi. Ehitab Lennusadama kanti elumajad otse kaidele. Toob Bekkeri sadamasse kaubalaevade kõrvale suured lõbusõidualused. Loob Paljassaarde moodsa tööstuspargi. Jne, jne.
Viimati omas Eestis üksikisikuna nii laia haaret Jälgimäe peremees Nikolai von Glehn, kes asutas sadakond aastat tagasi oma mõisa maadele Nõmme linna.
Legendi kohaselt olla "Hull Krahv" öelnud oktoobris 1873, kui ta jagas välja esimese krundi: "Seie saagu lenn!" Kui härra 50 aastat hiljem suri, olid Nõmmel tõepoolest linna mõõtmed.
Siffi mõtted eksisteerivad täna vaid paberitel, hästitrükitud vihikutes ja plakatitel. Ärimees palkas masterplan'i koostama Pariisis elava soomlase Matti Anttila arhitektuuribüroost AW~. Too firma on kavandanud näiteks Helsingi Munkkisaari elamurajooni, Le Bourget' lennuvälja terminali ning Disneylandi uue veepargi.
Oma visioonide tutvustamisega jõudis Siff päris kõrgele. Ta käis talvel koguni Kadriorus president Lennart Meri juures, kes takseeris töid huviga ning leidis, et Paljassaarde võiks isegi rohkem elumaju planeerida.
Tallinna Linnaplaneerimise Ametis said Siffi plaanid positiivse hinnangu, ent märkusega "praktilist rakendust sellel praegu ei ole". "Need on vaid ilusad pildid, mida rahval ilus vaadata," ütles üks ametnik.
Seadus käsib, et kõigepealt tehakse suuremate maa-alade kohta üldplaneering ja seejärel väiksemate alade kohta detailplaneering ning kõik see käib riigihanke korras. Mitte aga nii, et mõni ärimees (loe: Siff) tellib kusagilt välismaalt (loe: Anttilalt) "ilusad pildid" (mis maksavad eri hinnangutel 250 000 kroonist paari miljonini) ja on valmis neid linnale kinkima.
Võimalik, et vastuseisu taga on tükike Eesti arhitektide kartust, et tulus töö läheb välismaalasest konkurendi kätte.
Tallinna linnas käivad asjad nagunii omasoodu. Linnapea Jüri Mõis tuletas möödunud nädalal Ekspressile meelde, et meeri kohale asudes rääkis ta kohe vajadusest lahendada Tartu maantee läbimurde küsimus. "Sõbralikud" koalitsioonikaaslased küsisid seepeale, kas linnapea tahab tõesti lömitada suurinvestorite ees, sest too tänav viiks ju Radissoni hotelli ja Ühispanga maja ette. "Jah, tahan küll," kinnitas Mõis, sest linn peab tema meelest tegema investorite meelitamiseks kõik mis võimalik.
Kevadel külastas Siff Cannes'i kinnisvaramessi ja mõistis, et on õigel teel: "Kinnisvaraarendajad tahavad mingit maatükki ostes alati näha, kas see asub ka 50 aasta pärast peatee ääres. Nad vajavad pikaajalist arenguplaani. Meie linnal seda ei ole!"
Von Glehni suurejoonelised plaanid said alguse tõigast, et tal oli maalahmakas imeilusas kohas ning kõva tahtmine sinna oma kodu (tänane Glehni loss) ja tolle ümber linn rajada.
Siff startis oma mõtetega Bekkeri sadamast, mille pärast tema ja Vene naftafirma Onako juba aastaid kohtusõda peavad. Ärimees püüdis ette näha sadama tulevikku. Kujundas mõtetes sadamat ja tolle naabrust, mis võiks investoreid ja turiste köita. Seejärel juba suuremaid maa-alasid. Lõpuks armus oma visioonidesse ja palkas arhitekt Anttila.
"Alati otsitakse, et kust see mees küll kasu saab," ütleb Siff. "Muidugi pole ma mingi ingel, aga seekord tekkis mul tõesti puht kodanikutundest ajendatud soov linna arengule kaasa aidata."
See tähendab, et Siff ei taha kedagi Kopli või Pelguranna kandist minema kolida või kõike planeeritut ise valmis ehitada - selleks ei jätku tal aega ega raha. Ta esineb siin hoopis väikest viisi linnapea või presidendi rollis, kes püüab ühiskonda edasi arendada.
Samamoodi ei suutnud von Glehn Nõmmel ise kõike kamandada, aga ta andis algtõuke linna rajamiseks.
Mõned mõisniku ideedest olid muidugi utoopilised - näiteks plaan kaevata kanal merest Nõmmeni ja Mustamäe külje alla sadam ehitada.
Samasuguseid lennukaid mõtteid võib kohata ka Siffi puhul: näiteks siis, kui Eestis oli aktuaalne BMW tehase rajamine, unistas ärimees tolle paigutamisest Paljassaarde, kusjuures tooraine ja toodang liikunuks mitme kilomeetri pikkuse tunneli kaudu Bekkeri sadamasse.
Praegu on Siff keskendunud Paljassaare tööstuspargi ideele. "Eestis on rahuldamata nõudlus korralike tööstushoonete järele. Kui välisfirma tahab siia piloottootmist teha, siis on tal valida, kas minna midagi erastama - aga suur osa on juba erastatud - või küsida maaeraldust ja projekteerimisluba - mis võtaks aastaid. Lihtsam on tööstuspinda rentida." Siff tahab shnitti võtta Iirimaalt, Dublini Grand Canal Docksi äri- ja tööstuslinnakust, kus tegutsevad pooled maailma tipp-50 pankadest.
Siff teab, mida teeb, sest erinevalt von Glehnist pole ta pillaja. Mõisahärra oli küll majandust õppinud ja pururikas, ent jagas krunte pikaajalise järelmaksuga ega teinud suurt midagi raha õigeaegseks laekumiseks. Rajas Nõmmele mitu tööstust, mis kiiresti põhja läksid. Lõpuks pidi von Glehn müüma Tallinnas ja Saksamaal asunud kinnisvara ning kirjutama ülejäänud varanduse poja Manfredi nimele.
Siff on end aga korduvalt tõestanud ärimehena, kes oskab raha teha. Ainuüksi tema teenitud dividendidelt saab riik nii palju makse, et võib 300-400 ametnikule aasta otsa palka maksta.
"Me arendame projekti edasi," lubab arhitekt Anttila.
"Mina hindan Siffi, sest ta on ettevõtja, kes mitte ainult ei räägi, vaid ka teeb," ütleb Põhja-Tallinna linnaosa vanem Tõnu Heidov. "Bekkeri sadamas on kindlalt edusamme märgata."
"Peamine probleem on ostujõud, sest vaba maaga Tallinnas täna muret pole. Selles mõttes ma ei näe Põhja-Tallinna planeerimisel lähitulevikus suurt perspektiivi," märgib Eesti ühe suurema kinnisvaraarendusfirma Ober Haus tegevjuht Hindrek Leppsalu. "Aga kahtlemata vajame ka kõrgelennulisi plaane nagu Sifi oma. Kui ikka von Glehn poleks oma plaane teinud, võiks Nõmme täna hoopis teistsugune välja näha."
Mis on Põhja-Tallinn?
- Pindala 17,3 km2, elanikke ligi 53 000. Hõlmab 45 protsenti Tallinna mererannast.
- Kalamajas ja Pelgulinnas asuvad enamasti 1-2korruselised puumajad, Pelgurannas ja Koplis veneaegsed paneelmajad.
- Paljassaares veepuhastusjaam, enamikus aga tühermaa.
- Tuntuimad ehitised on linnahall, Patarei vangla, Sõle tänava sünnitushaigla, Kalma saun, Ristiku tänava kool ja vesilennukite angaarid.
- Põhja-Tallinnas asuvad Balti Laevaremonditehas, Baltex 2000 ketrusvabrikud, trammidepoo, mitu tehast.
- Autosõit kesklinnast võtab vaid kümmekond minutit.
- Vene ajast kohati katastroofiline keskkonnaseisund, eelkõige endistel armee-aladel.
- Üks linnaplaneerijatest tegi kunagi nalja, et kõige paremini saaks Põhja-Tallinna probleemid lahendatud selle linnaosa "amputeerimisega".
Sulev Vedler
