EE: Sigarettide hind kolmekordistub
Kui kümne aasta jooksul palgad kahekordistuvad, siis sigarettide hind kolmekordistub," väidab Philip Morris Eesti peadirektor Juhan Kahu.
Tubakamüüjad on veendunud, et kui 40-60kroonine hinnatase kehtiks praegu, lööks see tubakatarbimisel jalad alt. Seepärast palus Eesti euroliidult uuele maksumäärale kümneaastast üleminekuperioodi. EL pole seda palvet veel rahuldanud. Nii peavad Rumba või Bond Streeti eelistajad hiljemalt kümne aasta pärast paki eest välja käima 30-40 krooni, Marlboro või Cameli tõmbajad peavad arvestama kuni 60kroonise pakihinnaga.
"See oleks reaalne tase, kui arvestada ka inflatsiooni, kaupmeeste hinnasoove, kulutusi tööjõule, tootesse jne," räägib Kahu.
Võrreldes elatustasemega, on sigarettide ostmine tulevikus kindlasti kallim ettevõtmine kui täna.
Suur osa ärist käib põranda all
Eestis müüakse aastas ligikaudu 2 miljardit sigaretti ning sigaretituru maht on veidi alla miljardi krooni. Tippaeg tubakatootjatele oli 1997. aasta, kui Eestis müüdi ligi 3 miljardit sigaretti. Igapäevasteks suitsetajateks loeb end 42,5 protsenti meestest ja 19,6 protsenti naistest.
Oma koha eest turul võitleb pooltosinat tubakatootjat, kes on loonud Eestisse oma tütarettevõtte. Turuliider on Philip Morris. Nende Marlboro ja L&Mi kaubamärki kandvaid sigarette ostavad rohkem kui pooled Eesti suitsetajad.
Hinnanguliselt kolmandik Eestis tarbitavatest sigarettidest ostetakse aga endiselt mustalt turult. Turu- ja arvamusuuringu firma EMOR küsitles möödunud aastal 1500 suitsetajat. Intervjuu ajal pidi suitsetaja ette näitama oma sigaretipaki. Selgus, et 27 protsenti küsitletutest omasid maksumärkideta sigaretipakki.
Salaturu osakaalu peaks mõnevõrra vähendama järgmisest aastast kehtima hakkav kaheosaline tubaka aktsiisimaks, mille kohaselt maksab hulgimüüja riigikassasse igalt pakilt kolm krooni, lisaks veel 21 protsenti jaemüügihinnalt.
See tähendab seda, et odavate sigarettide hind mõnevõrra langeb, kallimad muutuvad aga veelgi kallimaks.
"Kui me eeldame, et inimesed on oma hingelt ausad ja kui ka riik toetab aus olemist ning vähendab salakauba kättesaadavust, siis võiks musta turu osakaal selle seaduse järgi väheneda küll," arvab Kahu.
Austria Tabak Eesti peadirektor Jaak Uus sellega nõus ei ole, sest aktsiisimaksu muutus on nii väike, et see sigarettide hindu oluliselt ei muuda.Tema sõnul vähendaks salaturu osakaalu ainult see, kui odavamad sigaretid legaalselt muutuksid nii odavaks, et suudaksid hinna poolest võidelda salasigarettidega.
"Need, kes jaksavad praegu Barclayd või Marlborot osta, elaksid üle 2-3kroonise hinnatõusu, odava poole viimine veel madalamaks aga peataks sigarettide voolu mustale turule," räägib Uus ja on veendunud, et selle skeemi järgi paraneks tunduvalt ka tubakaaktsiisi laekumine.
Sel aastal kogub riik tubakaaktsiisi 100 miljoni võrra prognoositust vähem.
Rootsi valitsus investeeris suurtesse röntgenseadmetesse, millest läbi peavad minema kõik kaubaautod. Juhan Kahu sõnul peaks ka Eesti valitsus salakaubandusega võitlemiseks sama tegema, sest summad ei ole võimalike võitudega võrreldes suured.
"Selleks, et paremini kontrollida, oleks meie arvutuste kohaselt vaja 20 miljoni krooni suurust investeeringut. Selleks, et koguda 100 miljonit, on ilmselt mõistlik 20 miljonit kulutada," kommenteerib Kahu
Tubakaäri tõmbub kokku
Eesti tubakaturu maht ei ole viimastel aastatel vähenenud seetõttu, et siinsed elanikud oleks üle läinud tervematele eluviisidele. Pigem on põhjus välismaalastes, kes 1997. a tippajaga võrreldes Eestist vähem sigarette kaasa viivad. Kolm aastat tagasi ostsid peamiselt Soome turistid üle poole Eestis müüdavatest sigarettidest. Täna on välistarbijate osatähtsus kahanenud 41 protsendini.
Välisnõudlust on vähendanud ka duty-free kaubandus Eesti ja Soome või Eesti ja Rootsi vahel sõitvatel laevadel. Turistile on palju mugavam lubatud sigaretikogus kaasa osta laevalt, kus hinnatase on enamjaolt samasugune kui Eestis. Võrreldes Soome ja Rootsiga on sigarettide hind Eestis neli korda odavam.
Hoolimata sigarettide hinna pidevast tõusust püsib tubakatarbimine stabiilsena.
"Mitte üheski riigis ei ole maksutõus üldist tarbimist vähendanud," ütleb Philip Morris Eesti avalike suhete juht Madeleine Vettik ja toonitab, et maailma mastaabis väheneb tubakatoodete tarbimine tasapisi, kuid pidevalt. See on seotud inimeste teadlikkuse kasvuga suitsetamise riskiteguritest, samuti genotüübi vastuvõtlikkusest keskkonnafaktoritele.
"Vaesemates elanikekihtides suitsetatakse rohkem, süüakse rasvasemaid ja odavamaid toite, tegeletakse vähem kehakultuuriga. Kõrgema sissetuleku, parema hariduse ja kõrgema teadlikkusega käib käsikäes ka väiksem riskitoodete tarbimine," sõnab Vettik.
House of Prince Eesti direktor Margus Venelaine ütleb, et Eesti tubakaturul on praegu olematu tähtsusega piibutubakas. Samuti ei kasuta suitsetajad võimalust osta paberit ja tubakat ja endale ise sigarett valmis rullida. Kui sigarettide hind kolmekordistub, leiavad Venelaine sõnul lisaks Soome turistidele tee nende toodete juurde ka Eesti suitsetajad.
Maksab vaid sularaha
Hoolimata ligi miljardilisest tubakaturu käibest, ajavad sigaretiärimehed omavahel asju vaid sularahas arveldades. Kahu sõnul ei ole selles midagi imelikku, sest sigaretipakki võib oma käibekiiruse poolest võrrelda sularahaga.
"Kui ma ostan õiget marki täna, siis on see mul kindlasti kolme päeva pärast otsas. Keskmine kioskikaupmees ei hoia rohkem kui paaripäevast varu, nii et pole vajadust võlgu müüa," selgitab Kahu.
Hulgimüüjate hinnangul on ka kaupmeeste maksedistsipliin allpool arvestust ning neile toodangu võlgu andmine oleks paras hulljulgus. Poole sigaretipaki hinnast moodustab aktsiis, mis tuleb maksta kauba maaletoomisel, seepärast on hulgikaupmees huvitatud sularahas arveldamisest.
Suuremate tubakatootjate turuosad Eestis
Philip Morris (Marlboro, L&M, Bond jne) - 55,2%
Austria Tabak (Priima, Rumba, Memphis) - 27,3%
British American Tobacco (Barclay tooted) - 5,5 %
House of Prince (Prince´i tooted) - 4%
