EE: Sõltumatu õlletehas
"Meie numbrid võimaldavad eksisteerida, aga mitte ajaga kaasas käia," ütleb tegevjuht Mati Velmre (29). "Seetõttu oleme otsinud investoreid. Tehase suurusest tingituna ei saagi meie osa Eesti õlleturul olla üle 1,4 protsendi."
Mida teha edasi? See on küsimus, mis keerleb paljude ärimeeste-väikeettevõtjate peas. Mida teha oma ettevõttega? Arendada edasi, müüa või leppida mingi väikese turuosaga imepisikesel turul.
Nüüd tunneb Karksi tehase ostmise vastu huvi Ösel Foods, kes on just teeninud raha Baltikumi moodsaima kalapulgatehase ja Linnuse kalja müügist.
Tehase müük seiskunud
"Jutt on enamiku aktsiate müügist. Ösel Foodsil kaasneb ostuga ka sünergiline võit. Lisaks võimalusele kaasa mängida õlleturul on Karksis võimalik toota toorainet siidritööstusele."
Teiseks annaks Karksi toodang tööd ka Ösel Foodsi turustusmeeskonnale," räägib Mati Velmre.
"Kõigepealt peaks hinnas kokkuleppele saama," ütleb Ösel Foodsi aktsionär Toivo Alt. "Karksil hästi ei lähe. Tegemist on suhteliselt väikese amortiseerunud ettevõttega. Suurt potentsiaali ei näe, aga mingi iva seda osta oleks." Hinda ta ei nimeta, öeldes, et müüja ja ostja nägemuses on vahe sees. Läbirääkimised ei edene.
"Ei tea. Ei lähe kuidagi," ütleb Alt ostutehingu kohta.
Õlleturu mängud
"Frederiku kampaania ja armas konkurent Nigula õlu on oma tegevust aktiveerinud ja seega tunneme pudeliõlle müügi osas tagasilööke," ütleb Mati Velmre.
Nigula õlu oma Heleda Laksuga on nende suurim konkurent pastöriseerimata õlle nurgakeses. "Kui Nigula õlu teeb õlleturu meeldivalt kirjuks, tuues iga kevad välja uue brändi, siis meie rõhume traditsioonidele. Karksi Premium jätkab ikkagi kuulsa ZHiguli õlle jälgedes.
Viru Õlu oma Frederiku kampaaniaga tahaks nagu astuda Saku ja Tartu Õlletehase kandadele. "Eraisikuna öeldes on see Frederiku kampaania hirmus kulutamine." Ju Harboe tahab müüa Viru Õlut kui tugevate brändidega ettevõtet," seletab Velmre.
Karme müüs veel läinud aastal 40 protsenti õllest Lätti. "Tänavu me seda ei see, sest Läti turul on puhkenud hinnasõda kuueteistkümne sealse tehase vahel."
Seega tuleb suurendada müüki Eestis. "Tänu kuumale suvele tuleme toime," ütleb Velmre.
Kõrtsi oma kraani saamine on kallis. "Saku ja Tartu Õlletehas on lati kõrgele ajanud. Selleks, et kraani kõrtsi saada, tuleb pakkuda lisaks õlle müügile soodsa hinnaga kõiki lisateenuseid, muretseda baari varustust, mööblit. Selles plaanis ei suuda me iial kaasa minna. Müüme oma õlut väga valitud kohtades."
Veiniäri
Kodumaise marjaveini tootmine on tillukesele pühendunud turusegmendile suunatud äri. Vein annab 30 protsenti Karme 13 miljoni kroonisest aastakäibest.
"See on tõeline nishiäri. Kuid punasesõstraveini baasil saab teha palju paremat hõõgveini kui viinamarjaveinitööstuse jäätmetest tehtud hõõgvein," kiidab Velmre.
Kui viinamarjadest on mahl välja pressitud, siis pressjäätmed loputatakse veel kord veega läbi ja saadakse veinimorss, mida saab kasutada toiduainetööstuse toorainena. Seda kraami on Eestis üritatud ka veini pähe müüa. Karksi eelistab sellele morsile kohalikku toodangut, annab Velmre Eesti marjakasvatajatele lootust. Õlleodra kasvatajatel ja linnasetootjail aga on veel pikk tee areneda.
"Õlleoder, täpsemalt linnased, ostetakse Taanist. Eestis ei suudeta toota piisavalt kvaliteetset õlleotra ega ka sellest piisavalt häid linnaseid. Rakvere linnasetehase kvaliteet kõigub," ütleb Velmre, kes õpib Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonnas. "Kevadel proovisime, aga ei saanud piisavalt kanget õlut." Siis hakkab ta kiitma oma vanamoodsat õlletootmistehnoloogiat. Külmkääritamine. Kääritamine ja laagerdamine toimub seejuures eri pottides. "Karksi õllest pea haigeks ei jää."
Karksi jätkab. 120 töötajast on jäänud tehasesse 53. "Sõel on olnud tihe. Teisalt piirab tehast kvalifitseeritud tööjõu puudus," ütleb Velmre. Ta käib koos finantsdirektori Jaanus Lutsuga tööl Tallinnast. Ka tehase omanikud elavad Tallinnas.
Paavo Kangur
