EE: Sõrataudi must stsenaarium
Kui käivitub must stsenaarium ja taudi nakatuvad nende kõigi loomad, peavad kümned tuhanded inimesed vähemalt kahe nädala jooksul piirduma 30ruutkilomeetrise liikumisalaga. Võimalik on ka kuudepikkune karantiin.
Vähemalt 15 päevaks karantiini
Kõige karmimadki turvameetmed ei suuda takistada tõbe edasi kandvate rändlindude liikumist. Maavanemad, Põllumajandusministeeriumi esindajad, politsei- ja päästeamet ning kaitsejõud on erilises valmisolekus ja välja on töötatud strateegia, kuidas taudi Eestisse jõudmisel käituda.
Oletame, et Adaveres asuvas 705 lehmaga farmis avastatakse üks suu- ja sõrataudi tunnustega veis. Kõige karmim tegutsemisplaan on järgmine: maavanem kutsub kokku kohaliku tauditõrjekomisjoni, poole tunni jooksul jõuavad Paidest kohale 40 politseinikku ja päästetöötajat. Osa neist tõmbavad farmile ümber kõrge traataia, jääb ainult üks sanitaarsissepääs. Hetkel tööl olevad talitajad jäävad sisse. See on taudikolle. Samal ajal võtavad ülejäänud politseinikud valve alla kõik ümberkaudsed teed kolme kilomeetri raadiuses ehk ohutsoonis ning sellest ringist ei pääse sisse ega välja mitte keegi. Mis saab Tartu maanteest, peab otsustama kohalik taudikomisjon, tõenäoliselt paigaldatakse ümbersõiduviidad ja suunatakse liiklus kõrvalteedele.
Kui eriolukorda pole veel kehtestatud, teeb Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor selleks põllumajandusministrile Ivari Padarile ettepaneku. Valitsus kuulutab eriolukorra välja paari tunni jooksul kas kogu Eestis või nakatunud maakonnas.
Kui komisjon peab seda vajalikuks, jõuab 12 tundi hiljem kohale sõjavägi ja kaitseliit ning vahetab kohalikud patrullid välja. Ohutsoonist välja ja sisse pääseb ainult lubadega, mille jagamise üle otsustab vastav komisjon. Kümne kilomeetri raadiusse ümber taudikolde tuleb järelevalvetsoon, kus kitsendused on väiksemad, ent siiski karmid. Igal sammul toimub põhjalik desinfitseerimine. Selline olukord kestab vähemalt 15 päeva.
Pool linna võib jääda kinniseks
Pooled suurfarmidest jäävad Järva- ja Jõgevamaale.
Järva maavanema Theo Aasa sõnul on neil maakonnas paika pandud põhjalik tegevusjuhend. Kuidas korraldada farmi kinni jäänud inimestele toidu viimine? Mida teha Tartu maanteega? Küsimusi jätkub.
"Peaasi on säilitada rahu ja valmisolek," rõhutab Aasa. "Mina ei usu, et katastroof tuleb, aga ka kõige halvemaks peab valmis olema. Peaasi, et taudi puhkemisel ükski kass, koer ega rott tsoonist välja ei pääseks!"
Põhja-Järvamaa talunikud on halvima peale juba mõelnud. Läbipääsu keelavad sildid on paljude farmide juurde viivate teede ees.
Kui Tallinna, Tartu ja Valga lähistel asuvate suurfarmide nakatumisel jääksid mõned linnaosad järelvalvetsooni, siis kohe Kuressaare külje all asuva Mereranna Põllumajandusühistu loomade haigestumise korral jääks ohutsooni pool Saaremaa pealinna.
"Kui eriolukorda ei kehtestata, soovitatakse inimestel lihtsalt võimalikult vähe kodust välja minna," räägib Põllumajandusministeeriumi veterinaartegevuse büroo juhataja kohusetäitja Pille Tammemägi. "Kui karmilt eriolukorra puhul liikumist piirata, otsustab kohalik komisjon."
Ka Siseministeeriumi pressinõunik Merike Taal rõhutab, et karantiini perimeeter otsustatakse iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. "Siseministeeriumi esialgne tegevusplaan ei näe ette kaitsejõudude kaasamist," lisab ta.
Mis saab lihtsast inimesest?
Ago Pärtel, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor, on see mees, kes peab tegema ettepaneku eriolukorra kehtestamiseks.
"Mina julgen olla optimist ja minu meelest on suurem tõenäosus, et taud Eestisse ei jõuagi," nendib ta. "Kuid põhimõtteliselt on otsustatud, et esimeste kahtluste korral kuulutatakse eriolukord kohe välja. Tegemist on ikkagi niivõrd ohtliku ja nakkava tõvega."
Mida eriolukord taudikolde lähedal elavale tavalisele inimesele kaasa toob?
"Loomade hävitamisse tavakodanikke ei kaasata," lubab Taal.
"Kõik jääb riikliku ja kohalike tauditõrjekomisjonide otsustada," lisab Pärtel. "Neil on vabad käed otsustada kõige üle, mis taudikoldest järelevalvetsoonini toimub."
Gea Velthut-Sokka
