Narva peremees

Kui Kaitsepolitsei Anton Letshitski 1996. aastal arreteeris, nimetasid nad teda Narva ühe mõjuvõimsaima kuritegeliku grupeeringu liidriks.

##1982. aastal, vahetult pärast Lätis vägistamise eest mõistetud kaheksat vangla-aastat Narvasse saabunud poksi meistersportlane Letshitski ja tema jõuk tegelesid esialgu põhiliselt nn tavaväljapressimisega. Hiljem, kui Eestisse saabus nn metalliajastu tippaeg, kontrollis Letshitski jõuk Narva piiripunkti läbivad metallikaubandust. Ärimehed olid sunnitud talle maksma selle eest, et nende metallilaadungid häirimatult üle piiri saaksid ning turvaliselt Tallinna jõuaksid.

Siiski nentis kaitsepolitsei, et Letshitski ise otseselt vägivallatsemas ja välja pressimas ei käinud, sellega tegelesid tema jõugukaaslased.

Kui politsei 1994. aasta augustis Letshitski Vaivaras asuva kindlustalu läbi otsis, leiti sealt kuus püssi, kolm püstolit ja 540 padrunit. Aga et mehel oli kogu arsenali kohta olemas seaduslik luba, teda siis milleski süüdistada polnud ning relvad tagastati.

Samas on tähelepanuväärne, et lisaks metalliäri kontrollimisele oli ta mees, kelle loal ja otsustamisel toimus Narva linnas olulisemate objektide erastamine. "Võib öelda, et Narvas ei toimunud ilma Antoni teadmata sisuliselt midagi, ta ütles oma kaaluka sõna, kellele midagi võib erastada," rääkis toonane kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Mati Erik Postimehele viis aastat tagasi.

Hiljem, kui keegi oli Letshitski loal saanud mingi objekti erastatud, pidi ta loomulikult isandale selle eest vääriliselt tasuma. Putkaomanik maksis politsei andmeil kuni 5000 krooni, kaupluseomanik kuni 30 000 krooni.

1997. aasta jaanuaris mõistis Tallinna Linnakohtus Letshitski süüdi väljapressimises ja saatis ta kolmeks aastaks vangi.

Oivaline moonisai

Nüüd on mees väljas. Täpsemalt 1998. aasta märtsis vabanes ta vanglast. Ennetähtaegselt. Kunagise riigiettevõtte Narva Leib õigusjärglase ASi Lenar aktsionäriks sai Letshitski mõned kuud hiljem. Otseselt tema nimel on 28,9% firma aktsiapakist. Letshitski on ettevõtte nõukogu esimees. Kummalise detailina tuleb märkida, et just 1998. aastast arvati Lenar välja Eesti leivaliidust. Kunagine liidu asutajaliige ei suvatsenud ühtäkki enam liikmemaksu maksta. "Nad küll lubasid mitmel korral, et tulevad ja selgitavad oma probleeme, aga pole seda teinud," räägib leivaliidu endine juht Arnold Kimber.

Muidu on Lenar leivatehas nagu leivatehas ikka. Suuruselt Eestis umbes kümnes-üheteistkümnes. Pigem lokaalse tähtsusega. Tallinnas selle tooteid ei leia, aga Narva suurimas poes on suurim lett nende päralt. Kõikvõimalikud leivad - neljakroonisest vormileivast pisut üle viiekroonise põrandaleivani. On oma millenniumi leib - 7.20. Küpsised ja tordid ning seest mooniseemnetest mustendav oivaline sai.

Lenari firmapoodi otse ettevõtte värava kõrval saan ma sisse, aga firma juhtkonna jutule ei saa. Anton Letshitski ei taha minuga rääkida, öeldakse.

Siiski on teada niipalju, et ettevõtte käive oli 1998. aastal 19,5 miljonit krooni ja kahjum 1,7 miljonit. 1999. aastal olid näitajad vastavalt 20,8 ja - 1,4 miljonit.

Rahulikumad ajad

Võrreldes kurikuulsa perioodiga 90ndate alguses, on elu Narvas märksa rahulikum. "Mulle ei meenu, et oma igapäevatöös oleks meil mingilgi moel Letshitskiga pistmist olnud," räägib Narva politseiprefektuuri esindaja Viktor Slovjantsev. "Ajad pole enam need. Inimesed tegelevad rahulikult oma bisnisega," märgib ta.

Ka kaitsepolitsei Virumaa osakonna asedirektor Aleksander Toots märgib, et sellises kontekstis nagu 94.-95. aastal pole Letshitskist enam põhjust rääkida. "Inimene on omad vitsad saanud ja on nüüd legaalses äris. Kriminaalne pool teda enam ei huvita," sõnab ta.

Lisaks märgib ta, et tegelikult on ka grupeeringute aeg Narvas läbi saamas.

Raul Ranne