Telefonifirma Nokia president Jorma Ollila teatas teisipäeval pressikonverentsil, et tema firma on oma allhankijatega igati rahul ning need võiksid jätkuvalt asuda Nokia peakorteri lähedal.

Tõenäoliselt eelnes sellele jutule Elcoteqi juhi Antti Piippo pikk lobi: palun aita mind, küll mina aitan hiljem sind!

Elcoteq on hädas: tema suuruselt teine kunde Ericsson teatas möödunud reedel, et müüb mobiiltelefonide tootmise ja ei anna enam Elcoteqile nende tegemiseks allhanketöid. Soomlaste suured tehased Eestis ja Ungaris jäävad seisma.

Helsingi börsil algas paanika. Elcoteqi aktsiakurss langes püstloodis. Päeva lõpuks oli firma kaotanud üle poole oma väärtusest.

Piippo isiklik kaotus oli ligi miljard krooni. Nüüd pidi ta abi otsima, kasutama häid tutvusi üle ilma.

Dzhentelmenid, käivitage mootorid!

Piippo moodustas juba aastaid tagasi väljavalitud äripartneritest omalaadse klubi, mis tegeleb purjetamise ja motomatkadega. Sinna kuuluvad Ericssoni, Nokia, Finnairi, Fazeri jt suurfirmade juhtivtegelased.

Nahast kostüümides ja Harley-Davidsonidel liikuv seltskond on käinud korduvalt ka Toompeal. Kohtunud lossiplatsil nii Mart Siimanni kui ka Mart Laariga.

Soome juhtiva investeerimispanga Mandatum juht Lars Steffans soetas kolm aastat tagasi kaasasõitmiseks spetsiaalselt uhiuue Ducati.

Tipud saavad ühisüritustel üksteisega vabalt suhelda. Niiviisi tagas Piippo oma firmale head lepingud ja sidus võtmetegelased tihedalt enda külge.

Piippo heade kaaslaste sekka kuulub ka Soome eelmine president Martti Ahtisaari, kes oli Elcoteqi avalik toetaja juba oma võimuajal. Ahtisaari käis mitu korda Tallinnas ühepäevastel riigivisiitidel, mis tegelikult tähendasid vaid Elcoteqi siinsele tehase laiendusele nurgakivi panekut või uue hoone avamist. Täna kuulub Ahtisaari Elcoteqi kuueliikmelisse direktorite nõukogusse.

Kui Mart Laar juulis 1999 perega Soomes puhkas, oli üks tema vastuvõtjatest just nimelt Piippo.

Mullu viis soomlane oma äripartnerid motikatega Ungarisse. Pecsi linnas asub samasugune Elcoteqi mobiiltelefonide koostetehas nagu Tallinnas. Mehed põikasid sisse ka Budapesti, kus neid võttis vastu Ungari peaminister Viktor Orban. Külalised kinkisid talle Soome suurima jalgpallitähe Jari Litmaneni särgi (peaminister on nimelt vutifänn), nahktagi ja põrguinglitele omase pearätiku. Nad tegid grupifoto, kus kõige ees poseerib värskes varustuses Orban.

Magusa suutäie ahmab suurkonkurent USAst

Täna näib kummalisena, et sellesse vägevasse seltskonda kuulunud Ericssoni mees Piippot eesseisvatest muutustest ei informeerinud.

Elcoteqi pressisheff Osmo Kammonen ütles halba uudist kuuldes tigedalt: "[Ericsson] on olnud Elcoteqi töö ja tulemustega väga rahul. Seepärast tahaks küsida, miks 15 aastat kestnud kliendisuhe lihtsalt niisama minema visati."

Vaadates, et Kammonen tegi nii terava avalduse, võib oletada suhete eelnevat jahenemist Piippo ja Ericssoni vahel.

Pauk oli seda hullem, et rootslased andsid tootmise üle Elcoteqi suurima konkurendi Flextronicsi kätte.

Tolle firma lõi 32 aastat tagasi ameeriklane Joe McKenzie. Tal polnud aimugi, et sellest võib välja kasvada multimiljardiline äri. McKenzie tööandja läks pankrotti ja mees hakkas pere ülalpidamiseks Ränioru tehnoloogiafirmadele allhanke korras plastmassplaatidele detaile jootma.

Kuna arvutitööstus kasvas ülikiiresti, läks edukalt ka McKenzie'l. 1980. aastal müüs ta firma maha. Uued bossid viisid firma börsile. Paraku kehval ajal - vaid kolm nädalat enne börsikrahhi.

Ellujäämiseks pages Flextronics Singapuri, kus asub tema peakorter siiamaani. Uus tõus algas internetibuumiga. Kompanii muutus üleilmseks. Tema klientide sekka kuuluvad täna Cisco, Compaq, Hewlett-Packard, IBM, Nokia jt suurettevõtted.

Väidetavalt sai Flextronics Ericssoni mobiiltelefonide tootmise kätte vaid kaheksa miljardi krooni eest. Vabrikutele, jaotuskeskustele ja globaalsele logistikasüsteemile lisanduvad veel tellimislepinguid ligi 200 miljardi krooni väärtuses.

Tehingule lisavad salapära Flextronicsi tegevjuhi Michael Marksi ütlused, et ta on ka ise asjade nii kiirest käigust üllatunud. Marks pidas detsembri alguses Ericssoni juhtidele Singapuris ettekande Flextronicsi võimalustest ja ütles, et oleks väga ahvatlev Ericssoni tootmine enda kätte saada. Et asi nii kiiresti käib, ei osanud ta uneski näha.

Tõenäoliselt sundis Ericssoni takka Wall Streeti börsihaide või firma suuromaniku, perekond Wallenbergide surve, kes ei tahtnud aktsiatelt kahju saada.

Kõik märgid näitasid aga peatset kursilangust. Kui varasematel aastatel tõi mobiiltelefonide tootmine kuhjaga kasumit, siis mullu aeglustus uute klientide lisandumine ning aparaatide hinnad läksid alla. Ericssoni kahjum mobiilide tegemisest ulatus 28,5 miljardi Eesti kroonini. Sellise summa eest saaks aasta otsa Eesti riiki üleval pidada.

Soomlased jäid hiljaks

Ericssoni tootmise oleks võinud üle võtta ka Elcoteq, kuid soomlased jäid oma arengus mõne aasta võrra hiljaks. Nemad jõudsid Hiinasse ja Mehhikosse alles siis, kui Flextronics, Solectron, Celestica jt Ameerika allhankefirmad olid paremad kunded juba endale napsanud.

Muidu käitus Elcoteq õieti. Firma sai alguse kümme aastat tagasi, kui Helsingi lähedal asuva Lohja elektroonikatehase direktorid eesotsas Antti Piippoga tehase endale välja ostsid.

Tookord ei pälvinud tehing Soomes erilist tähelepanu. Riik vaevles lama's. Majanduses tegid ilma laevaehitajad ja paberitöösturid. Nokia oli veel aus kummiku- ja kaablitegija.

Ent Piippo ja tema mõttekaaslased haistsid suurt shanssi. Analüütikud rääkisid, et sidevahendite tootmine kasvab lähitulevikus sama ruttu nagu arvutitööstus eelmisel kümnendil. Viimane andis allhanketöid sadadele firmadele üle maailma, sest kompuutrifirmad ei jõudnud kõiki juppe ise toota.

Elcoteqi kiirele kasvule aitas kaasa tootmise kiire välismaale viimine.

Seda tööd oskab iga ahv

Piippo oli esimene Soome ärimees, kes mõistis, et iseseisvast Eestist saab asja.

Elcoteq alustas Tallinnas pilootprojektiga 1992. aastal. Esialgu kümne inimesega endise Punase RETi ruumides. Aasta hiljem käivitus tehas. Kolm aastat hiljem oli tema toodang juba kolmekordistunud. Täna töötab Elcoteqi tehases 3100 inimest, neist enamik venelased.

Elcoteq otsis Eestis lihtsat tööjõudu, keda võib nö otse tänavalt tööle võtta ja pärast kiiret väljaõpet masinate taha saata. Seda aspekti firma heameelega ise ei eksponeerinud.

Kui Briti ajakirjanikud 1997. aastal kirjutasid, et Eesti uhkuseks on tehas, kus pannakse kokku nii lihtsaid asju, et sellega võib hakkama saada iga ahv, kirjutas keegi eestlastest ajakirjale vastu, et iga ahv võib ka sellise solvava kirjatükiga hakkama saada.

Hiljem on tehase maine muutunud. Tallinnase loodi koolituskeskus, kus saavad õppust või kust saadetakse õpetama inimesi kogu kontsernist.

Elcoteq aitas Eestile tehnoloogiariigi mainet luua ja selle abil teisi sama valla kompaniisid siia meelitada.

Kui siin käivad tähtsad väliskülalised, näitavad president Lennart Meri ja välisminister Toomas Hendrik Ilves Eesti edu märgina neile just Elcoteqi tehast.

Elcoteq sai Eesti suurima eksportööri tiitli aastal 1995, parima välisinvestori nimetuse 1996 ning tootmiskvaliteedi ja tehnoloogia arengu autasu 1997.

Postimees kirjutas aastavahetusel, et Elcoteq toodab veerandi Eesti ekspordist. Mullu esimese üheksa kuuga eksportis Elcoteq 9,8 miljardi krooni eest.

Tegelikult on see konksuga asi. Elcoteq räägib üldsusele toodangu lõppväärtusest, kuid tehase töömaht on mitukümmend korda väiksem. Nii sünnivad imetlust pälvivad hiigelnumbrid.

Elcoteq Tallinn ASi 1999. aasta käive oli 404 miljonit krooni ja kasum 6,6 miljonit.

Uus eesmärk: muutugem globaalseks!

Elcoteq ei piirdunud Eestiga. Uued tehased kerkisid Venemaale, Mehhikosse, Hiinasse. Seal on tootmine veelgi odavam.

Kompanii raporteeris mullu veebruaris aktsionäridele rõõmuga, et kuigi töötajate arv kasvas 53 protsendi võrra, suurenes palgakulu vaid 45 protsenti, "sest tootmine leidis aset madalate kuludega riikides".

Helsingi börsile jõudis Elcoteq neli aastat tagasi. Piippost ja tema mõttekaaslastest said paugupealt pururikkad mehed. Mitte krooni- või marga-, vaid ehtsad dollarimiljonärid. Firma aktsiate kontrollpakk on endiselt nende käes.

Soomlased kutsuvad Piippot uue aja vanaks paksuks direktoriks, sest ta oskas läbi lüüa.

Kuigi "vanad paksud" palkasid firmale uued tegevjuhid, käivad nad endiselt tihti koos ringi. Neid ühendab kirg sigarite ja kalvadosi vastu. Kõik sujus möödunud reedeni.

Mis saab edasi?

Elcoteqi juhid püsisid nädala alguses vait. Alles kolmapäeval korraldasid nad Helsingis pressikonverentsi, kuid see toimus alles pärast Ekspressi trükkiminekut.

Tõenäoliselt pole asi siiski hullemast hullem. Analüütikud ennustavad mobiilifirmadele tänavu küll raskeid aegu, ent allhankijatele jätkuvat õitsengut. Investorite surve sunnib Ericssoni, Nokia ja Motorola suguseid hiidfirmasid osa oma ärist allhankijatele üle andma. Nood oskavad väiksemate kuludega läbi ajada.

Jorma Ollila kuulutaski teisipäeval, et Nokia kasvatab tänavu allhangete osa toodangus kahekordseks. See oli Elcoteqile hea uudis. Tema aktsia pööras tõusukursile tagasi.

Ei tasu imestada, kui Piippo suudab ka Ericssonilt midagi välja pigistada.

Elcoteq:

Osutab elektroonikatoodete koostamise teenuseid, sh paneb kokku mobiiltelefone. Suurimad kliendid Nokia ja Ericsson. Nende osa kogutoodangus moodustab kahe peale kokku üle 90 protsendi.

11 000 töötajat, neist 3100 Eestis. Firma haruettevõtted asuvad ka Ungaris, Mehhikos, Hiinas, Venemaal, Saksamaal, Poolas jt riikides.

Eelmise aasta müügimaht oli ligi 2,2 miljardit eurot. Käive kasvas aastaga pea kolm korda. Tulu aktsia kohta 1,3 eurot, kasv üle kuue korra.

Eelmisel reedel kukkus aktsiakurss 54 protsendi võrra. Firma juhtkond kahtlustab, et lisaks halbade uudiste mõjule võis tegemist olla keelatud aktsiamanipulatsioonidega ning esitas vastavasisulise teate Soome väärtpaberijärelevalvele.

Aavo Kokk

Sulev Vedler