EE: Tants nelja miljardi krooni ümber
Haigekassa 4 miljardi kroonist eelarvet jagatakse tugevama õigusega, unustades jagamistuhinas, et ravikindlustuse mõte pole mitte haigla, vaid haige hingeshoidmine.
Dr. Kai Noor: "Paber kannatab kõike - Narvas vaadati günekoloogiliselt läbi ka mehed ja leheski on olnud peaarstide kurtmist, et seoses madala voodipäeva hinnaga tuleb patsientidele igasugu imelikke protseduure teha. Palgad tahavad maksmist, maja kütmist."
Ja kui raha otsas, küsitakse juurde. Haigla kulutab end teadlikult lõhki ja loodab siis kisa saatel raha juurde saada.
Tasuline ja järjekorrata
Kai Noor peab väikest silmakliinikut, kus võtavad vastu neli silmaarsti. Ta saab kuus haigekassast 12 000 krooni teenuste osutamiseks ravikindlustatud patsientidele, mis kulub põhiliselt diabeetikute raviks. Kliiniku äraelamiseks peab ta teenima lisaks 50 000 krooni kuus. Visiit silmaarsti juurde maksab 150 krooni. Haiglad osutavad sama teenust tasuta, kuid seal on pikad järjekorrad.
"Ma ei konkureeri riigi- ja linnahaiglatega. Haigekassa raha pärast käib võitlus suurte haiglate vahel ja kõik summad kulutatakse niikuinii ära," ütleb Kai Noor.
"Samal ajal ei ole mingit seost maksumaksja poolt makstud ravikindlustuse ja tema saadava teenuse vahel. Mingigi osa ravkindlustuse rahast võiks olla igal kindlustatul endal kasutada, st raha peaks käima mõistlikus piiris koos haige, mitte haiglaga. Siis saaks inimene ise valida, kust ta teenuse ostab ja oma kindlustuse realiseerib, millises ambulatooriumis käib," räägib Kai Noor.
Eesti Ravikindlustuse nõukogu esimees Indrek Oro, 74 miljoni kroonise eelarvega Eesti Onkoloogia Keskuse peaarst: "Sotsiaalse ravikindlustuse peamine põhimõte on solidaarsus. Ravikindlustust makstakse sissetulekutelt ja jaotatakse ümber vastavalt kindlustatute jaotusele."
Suid on ümber väikse piruka liiga palju. Seetõttu jääb järjest enam meditsiiniteenuseid inimese enda maksta. Hambaravi ei jää ainukeseks tasuliseks meditsiiniteenuseks.
Haiglate arengukava otsib erainvestorit
Rootsi firma Scandinavian Care Consultants on koostanud Eesti haiglate arenguplaani maksumusega 5,4 miljardit krooni, millest ligi 4,4 miljardit läheks 13 haigla renoveerimiseks.
Selle järgi jagatakse 10 500 haiglakohta 3100 aktiivravi ja 8200 hooldus- ja pikaravi kohaks, mis peaks aastas säästma 665 miljonit krooni. Nii kirjutatakse arenguplaanis. Seejuures koondub Põhja-Eesti kõrgem ravietapi keskus Mustamäele ja Lõuna-Eesti keskus Ülikooli kliinikumi Tartusse, räägib Oro.
"Eesti haiglate võrku rajati N Liidu ajal, arvestades sõjalisi vajadusi.
Uus nägemus on rahvusvaheline. Oskuste koondamine kahte keskusesse peaks andma kulude kokkuhoiu ja raviteenuste kvaliteedi paranemise," loodab Oro. Päris kindel ta selles ei ole.
"Eesmärk on, et üks pluss üks pluss üks peaks andma kokku kaks ja pool, kuid võib juhtuda, et tulemuseks on kolm ja pool."
Üle 4 miljardi krooni haiglate renoveerimise ja ehitamise rahadest peaks tulema erasektorist. Seda protsessi toetaks 20 miljoni dollarine laen Maailmapangast, mida kasutatakse tervishoiu ümberkorraldamiseks, inimeste arendamiseks ja protsessi efektiivsuse kontrollimiseks - seega valdavalt konsultatsioonideks ja lennukipiletiteks ning päevarahadeks. Eesti riik investeeriks haiglate arengukavasse 380 miljonit krooni.
Reformi eestvedaja, Sotsiaalministeeriumi asekantsler Katrin Saluvere kõhkleb. Ta ei näe erasektori huvi ega ka garantiisid ärimeestele.
Väike on ilus
Oro arvates on reform õige ja vajalik. Ta ei ole ainult kindel, kas on mõtet Onkoloogiakliinikut toimetada Hiiu mändide alt Mustamäele. Kas haiglate ümbertõstmise käigus suudetakse säilitada ka saavutatud kvaliteet ja kogemus? Vähi ravimise kogemus on ikkagi Hiiul, kas koos pesuveega ei visata ka last välja, küsib Oro.
Ka Kai Noor leiab, et reform on vajalik, kuid alustada ei tuleks uute haiglate ehitusest või olemasolevate grupeerimisest, vaid tervisekindlustuse summade kasutamise reformist, mis looks aluse tervele konkurentsile meditsiiniteenuste turul.
Ta usub, et ka väike on ilus ja võib töötada. Ta on loonud oma kliinikusse parimad saadaolevad arstide töökohad ja ostnud laserravi seadmed - patsiendi jaoks on argumendiks teenuse kvaliteet ja kättesaadavus, mitte asjaolu, et mõni suur maja on soojaks köetud või kümmekond töökohta säilitatud.
Erakapital on valmis investeerima, kuid kapital soovib ka garantiisid.
Kai Noorel on sügavaid kahtlusi riigi soovis kaasata erakapitali. Paar aastat tagasi üritas ta uuele elule äratada Pirita Pere- ja Tervisekeskust, kuid võimalikud investeeringud on jäänud pidama Pirita linnaosa valitsuse taha.
Järgmisel aastal käivitub ka haigekassa reform - enamik seitsmeteistkümnest piirkondlikust haigekassast likvideeritakse ja raha jaotamine tsentraliseeritakse mõnesse piirkondlikku keskusesse. Tugevamatele antakse rohkem, nõrgematelt võetakse ära. Oro sõnul meditsiinis katastroofi ei ole. Veel ei ole.
Paavo Kangur
