EE: Uued rohud teevad Eesti tohtrid rikkaks
Aga ei. Läänemaal kogunesid Eesti sisearstid. Meedikuid tervitama tulnud linnapea Urmas Sukles ei jõudnud uhket autoparki ära imestada.
"Ma näen, et teil läheb hästi. Ma soovin, et teil läheks veel paremini," ütles Sukles tohtritele.
Meditsiinis on palkade osas toimumas sama protsess mis üheksakümnendate alguspoolel panganduses või juuras. Tipptegijad saavad müüa oma oskusi väga korraliku raha eest.
Suuremate haiglate peaarstid teenivad üle 30 000 krooni kuus. Eestis on kuni 200 arsti, kes on pidevalt seotud rahvusvaheliste ravimiuuringutega. Üks ravimifirma juht väidab, et möödunud aastal maksis ta ühele eesti arstile ligi miljon krooni pikaajalise ja keerulise uuringu läbiviimise eest.
"Tervishoiu administraatorite palgad on muutunud riigi majandus- ja arengutasemele vastavaks, kuid kui me vaatame ringi haiglates, siis raviarsti tööd ei ole vääriliselt tasutud," ütleb Eesti kuulsamaid südamearste Margus Viigimaa. "Ravimiuuringud on arsti võimalus oma erialatööd tehes viia palk adekvaatsele tasemele." Viigimaa oli üks esimesi Eesti arste, kellele usaldati rahvusvahelise uuringu läbiviimine.
26 000 krooni patsiendi pealt
"Miljon ühele arstile on ülepingutatud number, aga Eesti mõõdupuu järgi saavad arstid head raha," ütleb Ravimiameti registreerimisosakonna juhataja Alar Irs.
Oluline on see, et Eesti arste on suured ravimikompaniid hakanud tunnustama samavõrd kui Lääne arste. Honorarid on võrdsustumas.
Ühe raske südamehaiguse ravimi uurimine võib ühe patsiendi pealt tuua vastutavale arstile sisse 1500 dollarit (26 000 krooni). See on maksimumsumma, mida Eesti arst võib saada. Reeglina osaleb Eesti uuringus 10 - 100 patsienti, mõnel juhul 150 patsienti.
Näiteks: kui uuringus osaleks 50 patsienti, siis nendel tingimustel saaks arst 1,3 miljonit krooni.
Kogu raha ei maksta arstile ja tema abilistele kohe peo peale. Ka raviasutus võtab sealt oma protsendi. Näiteks Tartu Ülikooli Kliinikum saab kolm protsenti lepingu mahust.
"Ma usun, et Eesti arsti motiveerib selline paarikümne tuhande kroonine lisakuusissetulek," ütleb Irs. Väiksemate ja kergemate uuringute puhul ei ole honorar nii suur.
Kõige rohkem on Eestis tehtud südamehaiguste ravimite uuringuid. Suuremad tegijad on ka psühhiaatria, onkoloogia, neuroloogia ja kopsuhaigused.
On ainult üks võimalus ravimite arendamiseks - kliinilised uuringud. Aastas annab ravimiamet loa keskmiselt 60 uue uuringu alustamiseks.
Uuringud on erinevad. Mõni kestab paar nädalat, teine jälle 5-6 aastat. Mõnes osaleb 10, teises 100 inimest. Seepärast on raske hinnata, kui palju ravimiuuringud Eestisse raha toovad. Tegijad räägivad kümnetest miljonitest kroonidest aastas. Eestisse on tekkinud uus majandusharu - ravimiuuringud.
Küsimus ei ole ainult rahas
"Tegelik elu on raskem, mõrum ja täis suuremaid jamasid, kui kaugelt paistab," ütleb dr Viigimaa. Muidugi saavad arstid arvestatavat lisafinantsi, kuid uuringute peamised eelised on mujal.
Uuringutes kasutatakse aparatuuri, mis on sageli meditsiinitehnika viimane sõna. Paljudel juhtudel jääb see haiglate käsutusse ka pärast uuringu lõppu. Arstid saavad tasuta koolitust.
Patsiendid omakorda saavad moodsaid ja efektiivseid ravimeid. Ravimifirmad on uuringute käigus kinni maksnud ruumide remondi, toonud arvuteid, ostnud telekaid ja külmkappe, et tingimused oleks võrreldavad sama uuringuga näiteks Ameerikas. Tavaliselt käibki sama uuring paralleelselt mitmes riigis.
"Ravimiuuringud on väga eetilised. Kui Rootsis ei ole võimalik mingil põhjusel uuringut läbi viia, siis on üsna kindel, et seda ei saa teha ka Eestis," väidab Viigimaa.
Kriit versus ravimid
Tavaliselt käib ravimiuuring nii, et vastutav arst kogub kokku vajaliku hulga patsiente ja võtab neilt allkirja, et kõik ikka teavad, et osalevad uuringus, millega võivad kaasneda teatud riskid. Samuti annab inimene allkirja, et ta teab, et võib saada ravimi asemel platseebot (farmakoloogiliselt toimetu ravim) ehk lihtsalt kriiti.
Mõnel juhul, kui uuritakse uut ravimit ja võrreldakse seda tänase parima ravimiga, ei saa keegi kriiti. Arst reeglina ei tea, kes saab ravimit, kes platseebot.
Iga väiksemgi kõrvaltoime fikseeritakse. Viigimaa jutustab, et ta saab teistelt vastutavatelt arstidelt mujalt riikidest kilode kaupa fakse, kuidas ühel või teisel patsiendil tõusis palavik või tekkis kõhulahtisus. Isegi siis, kui patsient satub kõrvalsõitjana liiklusõnnetusse ja saab viga, tuleb sellest teatada. Siis sajab vastutavale arstile kaela küsimustesadu keskusest, kas see võis juhtuda ravimi mõjul jne.
Ühe ravimiuuringu käigus toodab vastutav arst sadade kilode kaupa pabereid. Õnneks aktsepteerivad juba paljud ravimifirmad ka elektroonilisel teel saadetud materjale.
Patsiendid on tavaliselt uuringuga äärmiselt rahul. Nad võivad iga kell helistada oma arstile, kurta muret ning võimaliku probleemi korral saavad nad kohe vastuvõtule. Sageli paranevad tähelepanust tiivustatud patsiendid isegi siis, kui nad saavad ravimi asemel kriiti.
Eesti sobib uuringuteks
Kui mujal maailmas on ravimiuuringute juures suur roll ka õdedel, tegelevad Eestis sellega peamiselt arstid. See on teinud ravimifirmade jaoks Eesti uuringud kvaliteetseks. Teine pluss on see, et Eesti arstid suudavad töötada väga kiiresti. Ravimifirmale on eluliselt tähtis, et testitud tõhus ravim kohe ka müüki jõuaks.
"Kui kogu kontserni müügikäibest on Eesti turul peaaegu olematu osa, siis ravimiuuringute osakaal on märkimisväärselt suurem," ütleb maailma suurima ravimifirma GlaxoSmithKline'i Eesti meditsiiniala juhataja Toomas Pruunsild.
Ravimiuuringud ei ole banaanivabariikide äri, sest sealt tulevaid andmeid ei saa usaldada. Eestis teevad uuringuid vaid tipparstid. "Eesti arstid on aastatega tõestanud, et nad garanteerivad kvaliteedi ja töötavad eetiliselt. See on ravimifirmale oluline ja nad pakuvad uusi uuringud Eestisse."
Kui tipparstidele makstakse võrdselt nende Lääne kolleegidega, siis abipersonal jääb Eestis odavamaks kui mujal. Seega on ka uuringufirmale Eestis tegutsemine kasulik.
Ravimifirmal Merck Sharp & Dohme on Eestis pooleli kuus kliinilist uuringut, millesse on haaratud 173 patsienti.
"Eelmisel aastal kulutas Merck Sharp & Dohme Eesti kliinilistele uuringutele 1,25 miljonit krooni. Eesti patsiendid moodustavad mõttelise osa suurtest uuringugruppidest ja seega võib öelda, et uuringute tulemusel võib paari aasta pärast Eestis apteegist osta uue ravimi, mida on uuritud Eestis," räägib MSD Balti piirkonna tegevdirektor Mikk Jürisson.
MSD investeerib uuringutesse üldse sel aastal 48 miljardit krooni. Uuringud keskenduvad haigustele, mille ravi nõuab tänasega võrreldes efektiivsemaid ravimeid. Näiteks kõrgvererõhktõbi, astma, vähk, suhkurtõbi, depressioon, HIV/aids.
Tiina Joosu
