Eelarvenõukogu andis valitsuse eelarveplaanidele hävitava hinnangu
Rahandusministeeriumi prognoosi järgi toimib Eesti majandus praegu allpool oma potentsiaalset taset ning SKT lõhe sulgub täielikult 2020. aastal. Kuna tööturunäitajad (kiire palgakasv, suur hõive) viitavad majanduse heale olukorrale, võib Rahvusvahelise Valuutafondi ja eelarvenõukogu hinnangul olla käesoleva aasta SKT negatiivne lõhe väiksem ja sulguda juba 2018. aastal. „Seetõttu on küsitav, kas praeguses majandustsüklis on majanduse stimuleerimiseks vaja lisameetmeid,“ seisab eelarvenõukogu hinnangus.
Valitsussektori struktuurse puudujäägi soovitud tasemel hoidmine eeldab maksutulude kiiret kasvu. Eelarvenõukogu hinnangul on maksutulude prognoos liiga optimistlik, sest kavandatavate maksumuudatuste suur arv ja nende rakendamise keerukus (mh riigikohtus vaidlustatud seadusemuudatused) kasvatab võimalikke maksutulude prognoosivigu.
Riigi 2018.−2021. aasta eelarvestrateegia järgi on valitsussektori kavandatav struktuurne eelarvepositsioon järgmisel kolmel aastal puudujäägis, ulatudes 2018. ja 2019. aastal 0,5%ni SKTst. „See on praegu kehtiva riigieelarve seadusega vastuolus,“ märgib nõukogu.
Eelarvenõukogu on teadlik valitsuse kavatsusest muuta eelarvereeglit nii, et varem kogunenud struktuurse ülejäägi arvel tohib lubada kuni 0,5%ni SKTst ulatuvat struktuurset puudujääki. Ka eeldusel, et riigieelarve seadusesse tehakse vastavad muudatused, kujuneb 2018. aasta struktuurne puudujääk eelarvenõukogu hinnangul suuremaks, kui seadusega lubatud.
„Riigieelarve seaduse kavandatavad muudatused on nõukogu ette valmistatud väga lühikese aja jooksul ja tähistavad põhimõttelist muutust lõdvema eelarvepoliitika lubamise suunas. Arvestades, et viimati muudeti riigieelarve seadust vaid kolm aastat tagasi, on eelarvereeglite usaldusväärsuse tagamiseks soovitatav tulevikus nii sagedastest muudatustest hoiduda,“ märgib nõukogu.
