Eelarvenõukogu: eelarvedistsipliin tuleb kriisi järel taastada

 (7)
Eelarvenõukogu: eelarvedistsipliin tuleb kriisi järel taastada
Eelarvenõukogu esimees Raul EametsFoto: Andres Putting

Rahandusministeeriumi 2020. aasta suvine majandusprognoos on eelarvenõukogu hinnangul sobiv alus järgmise aasta riigieelarve ja eelarvestrateegia väljatöötamiseks. Majandusprognoose ümbritseb aga endiselt tavapärasest suurem määramatus, teatas eelarvenõukogu.

Suvise prognoosi järgi jääb koroonakriisi mõju Eesti majandusele sel aastal oodatust väiksemaks, ent kriisist taastumine aeglasemaks. 2020. aasta majanduslanguseks kujuneb 5,5 protsenti, kuid majandus hakkab kasvama juba järgmisel aastal.

Mitmed majandusnäitajad paranevad aga vaevalisemalt: palkade ja hõive kasv järgmisel aastal veel ei taastu ning eratarbimise kasv jääb majanduskasvule alla. See tähendab püsivalt väiksemaid maksulaekumisi võrreldes eelmise prognoosiga.

Valitsussektori kulud kasvavad sel aastal aga tavatult palju (rohkem kui 11 protsenti) ja kulude senisest kõrgem osakaal SKPs jääb prognoosi järgi püsima ka pärast kriisimeetmete lõppu. Valitsussektori eelarvepositsioon on seetõttu aastatel 2020‒2024 suures puudujäägis, tuues kaasa võlakoormuse kiire kasvu.

Koroonakriisi tõttu on Euroopa Liidus ajutiselt peatatud nõue, et riigi eelarve peab olema struktuurses tasakaalus. Sellele vaatamata on majanduse stabiilse arengu jaoks tähtis, et eelarvepuudujääk ei kujuneks pikaajaliselt ülemääraseks ega kahjustaks riigirahanduse jätkusuutlikkust.

Rahandusprognoosi järgi on valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk 2020. aastal 6,6 protsenti SKPst ja 2021. aastal kuus protsenti SKPst. Seejuures on lisaeelarvega vastu võetud abimeetmete eelarvekuluks hinnatud 2020. aastal kolm protsenti SKPst ja 2021. aastal 0,5 protsenti SKPst.

Eelarvenõukogu hinnangul võiks 2021. aasta eelarvepuudujääk ületada kolm protsenti SKPst vaid juhul, kui see tuleneb majandustsükli nõrgast seisust ja koroonakriisist tingitud lisakuludest. Ministeeriumi prognoosinäitajate põhjal ei ole alates 2022. aastast eelarvepuudujäägi kolme protsendi piiri ületamine eelarvenõukogu hinnangul põhjendatud ja aastatel 2023‒2024 tuleks taastada struktuurne tasakaal.

Kui majanduse tootmismaht hakkab jõudma oma potentsiaali lähedale ja tööturu olukord stabiliseerub, on majanduse ülemäärase elavdamise ohtudeks liigne surve palkade ja hinnataseme tõusule, mis kahjustab Eesti ettevõtlussektori konkurentsivõimet, leiab nõukogu.