Eelarvenõukogu hinnangul vajab Eesti valitsussektori eelarvepositsioon parandamist juba sel aastal
Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 3,1% ja 2020. aastal 2,7%. Prognoosi järgi hakkab majanduse kõrgkonjunktuur taanduma, kuna järgmisel aastal aeglustub nii hõive, palkade kui ka eratarbimise kasv.
Makromajandusprognoosi lisab ebakindlust keeruline olukord rahvusvahelises kaubanduses. Kodumaistest teguritest raskendab investeeringute prognoosimist Euroopa Liidu eelarveperioodi vahetumine.
"Kokkuvõttes kirjeldab rahandusministeeriumi kevadprognoos piisava usaldusväärsusega Eesti majanduse väljavaateid ja on sobilik alus riigi eelarvestrateegia väljatöötamiseks. Edaspidi on oluline arvestada sellega, kuidas mõjutavad majandust kavandatavad muudatused pensionisüsteemis," märkis nõukogu oma hinnangus.
Riigieelarve maksulaekumiste prognoos on eelarvenõukogu hinnangul kooskõlas makromajanduse ettevaatega. Majanduskasvu aeglustumisega lõpeb ka maksutulude kiire kasvu periood. "Sarnaselt möödunud aastatega on prognoosivigade tõenäosus suurem maksumuudatustest mõjutatud maksuliikide puhul," tõdes nõukogu.
Ühtlasi on eelarvenõukogu seisukohal, et kuna 2018. aasta struktuurne puudujääk osutus kavandatust suuremaks, tuleb riigieelarve seaduse järgi asuda valitsussektori eelarvepositsiooni parandama juba sel aastal.
"Rahandusprognoosist selgub, et kui eelarvepositsioon jäetakse parandamata, püsib nominaalne ja struktuurne puudujääk kogu prognoosiperioodi jooksul. Eelarvenõukogu soovitus valitsusele on taastada struktuurne tasakaal juba tänavu," märkis nõukogu.
