Eelarvenõukogu hoiatas maksutulu majanduskasvust suurema tõusu eest

 (2)
Eelarvenõukogu hoiatas maksutulu majanduskasvust suurema tõusu eest
Foto: Ago Tammik

Eelarvenõukogu jõudis järeldusele, et valitsussektori 2015. aasta eelarve on nominaalses ja struktuurses ülejäägis, kuid tasub jälgida, et maksulaekumiste suurenemine ei hakkaks majanduskasvu näitajatelt eest ära jooksma.

2015. aasta riigieelarve oli esimene eelarve, mis koostati pärast uue riigieelarve seaduse jõustumist ja mis pidi tagama, et kogu valitsussektori eelarve oleks vähemalt struktuurses tasakaalus.

Riigi 2015. aasta koondaruanne kinnitas varasemaid hinnanguid, mille kohaselt kujunes valitsussektori eelarvepositsioon paremaks, kui riigieelarve väljatöötamisel prognoositi.

Rahandusministeeriumi andmetel ulatus valitsussektori struktuurne ülejääk, mille puhul arvestatakse ka majandustsükli ja ühekordsete meetmete mõju, 2015. aastal 1 protsendini SKPst. Struktuursele tasakaalule või ülejäägile viitavad ka teiste institutsioonide hinnangud

Eelarvenõukogu hinnangul on 2015. aasta eelarvetulem kooskõlas nii kehtiva õigusliku raamistiku kui ka selleks aastaks seatud eelarvepoliitiliste eesmärkidega.

2015. aasta kokkuvõttes ületasid valitsussektori tulud kulusid summas, mis moodustas 0,4% SKPst. Nominaalse ülejäägi ja prognoositust suurema struktuurse ülejäägi kujunemise aluseks oli peamiselt oodatust parem maksulaekumine.

Ehkki valitsus on viimasel paaril aastal rakendatud meetmeid maksukogumise tõhustamiseks, panustasid ülejäägi tekkimisse eeskätt kiiresti kasvavatelt töötasudelt ja väljamakstavatelt dividendidelt laekunud maksud.

Seotud lood:

Viimasesse andsid suure panuse ühe kommertspanga erakorraliselt suured dividendid. Arvestades, et maksutulude kasv ületas majanduskasvu mitu korda, ei saa sellist arengut kestlikuks pidada.

Tööturu, eratarbimise, investeerimisaktiivsuse ja ekspordi näitajad annavad vastakat infot selle kohta, kas Eesti majandus tegutseb üle või alla oma potentsiaalse võimekuse. Viimase täpne määratlus on aga eelarve struktuurse positsiooni arvutamisel oluline sisend.

Seetõttu tuleks eelarvenõukogu arvates eelarvepoliitika kavade ja tulemuste seletamisel avalikkusele kasutada struktuurse eelarvepositsiooni kõrval enam ka nominaalseid näitajaid, mida saab lihtsamini mõõta ja tõlgendada.

Eelarvenõukogu on Eesti Panga presidendi ettepanekul ametisse nimetatud üksus, mille eesmärk on olla sõltumatu eesti eelarvepoliitikat hindav nõuandekogu.

Eelarvenõukogu esimees on Tartu Ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja professor Raul Eamets.

Eesti eelarvepoliitikat hindava sõltumatu nõuandekogu aseesimes on finantsekspert Andrus Alber. Eelarvenõukogu liikmed on Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS analüütik Andres Võrk, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ning Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.