Eelarvenõukogu: kriisist taastumine võtab oodatust kauem aega, valitsus peab hiljemalt sügisel esitama riigirahanduse pikemaajalise plaani

 (39)
Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets.
Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets.Foto: Andres Putting

Kui rahandusministeerium ootab, et majandus taastub koroonakriisist kiiresti ning selle aasta 8-protsendilisele langusele järgneb kiire tõus ning juba tuleval aastal jõuame kriisieelsele tasemele, siis eelarvenõukogu hinnangul võib kriisist taastumine võtta kauem aega ja on oluline, et valitsus esitaks hiljemalt sügisel riigirahanduse pikemaajalise vaate koos eelarvetasakaalu taastamise sammudega.

Koroonaviiruse levik ja selle takistamiseks kehtestatud piirangud nii Eestis kui mujal toovad kaasa majanduslanguse, mis rahandusministeeriumi 2020. aasta kevadise majandusprognoosi järgi võib Eestis ulatuda 8%ni.

Siiski oodatakse rahandusministeeriumi prognoosis, et majandus taastub üsna kiiresti ja jõuab juba 2021. aastal kriisieelsele tasemele. Eelarvenõukogu hinnangul võib kriisist taastumise aeg kujuneda pikemaks, kuna majanduse tootmisvõimsus ja kaubandussuhted võivad kauem häiritud olla.

Lisaeelarves sisalduvad majanduse abimeetmed leevendavad majanduslanguse ulatust, kuid neil on oma hind – 2020. aastal on see esialgsel hinnangul üle ühe miljardi euro. Koos majanduslangusest tingitud maksutulude vähenemisega tähendab see, et valitsussektori nominaalne puudujääk võib 2020. aastal olla rohkem kui 10% SKPst.

Eelarvenõukogu hinnangul on eelarve tulude poolel negatiivseks lisariskiks kehvem maksudistsipliin ja sellega kaasnev maksuvõlgnevuste kasv.

Seotud lood:

Puudujäägi rahastamiseks on valitsus otsustanud võtta laenu, kuna kogutud reservidest selleks ei piisa. Rahandusministeeriumi hinnangul võib Eesti valitsussektori võlakoormus ulatuda pärast kriisi 22%ni SKPst.

Eriolukorra tõttu on ajutine kõrvalekalle kehtivatest eelarvereeglitest lubatud. Et mitte võtta riigile üle jõu käivaid kohustusi, on eelarvenõukogu hinnangul tarvis majanduse abimeetmete väljatöötamisel rakendada tasakaalukat ja hästi sihitud lähenemist, keskendudes just neile meetmetele, millel on hetkel suurim lühiajaline mõju.
Et seekordne rahandusministeeriumi kevadprognoos kirjeldab ainult selle ja järgmise aasta arengut (ja sedagi vaid osaliselt), on eelarvenõukogu hinnangul oluline, et valitsus esitaks hiljemalt sügisel riigirahanduse pikemaajalise vaate koos eelarvetasakaalu taastamise sammudega.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!