Eelarvenõukogu: valitsuse plaan riigieelarve seadust muuta kahjustab eelarvepoliitika ja –reeglite usaldusväärsust

 (33)
Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets.
Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets.Foto: Andres Putting

Eelarvenõukogu hinnangul ei ole 2022.‒2023. aasta eelarvepositsiooni eesmärgid kooskõlas kehtiva eelarvereegli nõuetega. Valitsus tahab selle vastuolu vältimiseks riigieelarve seadust muuta, mis aga kahjustab Eesti eelarvepoliitika ja –reeglite usaldusväärsust, tõdeb nõukogu.

Vastupidiselt tegelikule eelarvenõukogu kriitikale rääkis tänasel valitsuse pressikonverentsil välisminister Urmas Reinsalu, kuidas neil oli nõukoguga kohtumine ja valitsus sai seal kiita. "Pigem öeldi, et meie tegevus on seaduspärane ja meid kiideti, et pingutasime õige asja nimel. Ja seda on ikka hea kuulda!"

Eelarvenõukogu rõhutab aga oma teates, et riigieelarve seaduse järgi tuleb pärast struktuurse tasakaalu saavutamist planeerida struktuurseid ülejääke, et varasemate aastate puudujääke kompenseerida.

"Eesti valitsussektori 2018. aasta eelarvepositsioon kujunes kavandatust nõrgemaks. Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadprognoosi järgi ulatus struktuurne puudujääk eelmisel aastal 1,4%ni SKPst. Riigieelarve seaduse järgi tuleb nii suure puudujäägi korral võtta eelarvepoliitika eesmärgiks struktuurse tasakaalu taastamise.

Riigi eelarvestrateegia 2020‒2023 seab eelarvepositsiooni eesmärgid järgmiseks neljaks aastaks. Valitsuse eesmärk on saavutada struktuurne tasakaal 2021. aastal. Tasakaalu poole liikumisel on eelarvepositsioon struktuurses puudujäägis veel ka sel ja järgmisel aastal. Eelarvenõukogu hinnangul pole aga struktuurne puudujääk 2019. ja 2020. aastal õigustatud ja soovitab valitsusele taastada struktuurne tasakaal juba tänavu.

Seotud lood:

Eelarvenõukogu hinnangul on 2020.‒2021. aastaks seatud struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgid kooskõlas riigieelarve seadusega. Nende eesmärkide saavutamiseks pakub valitsus eelarvestrateegias välja mitmeid tulu- ja kulumeetmeid. Eelarvenõukogu hinnangul ei pruugi lubatud meetmed tagada oodatud mahus lisatulusid ja struktuurse tasakaalu saavutamist.

Eelarvestrateegia lõpuaastatel on valitsuse eesmärgiks struktuurse tasakaalu hoidmine. Riigieelarve seaduse järgi tuleb aga pärast struktuurse tasakaalu saavutamist planeerida struktuurseid ülejääke, et varasemate aastate puudujääke kompenseerida. Seetõttu ei ole eelarvenõukogu hinnangul 2022.‒2023. aasta eelarvepositsiooni eesmärgid kooskõlas kehtiva eelarvereegli nõuetega.

Selle vastuolu vältimiseks kavatseb valitsus riigieelarve seadust muuta, loobudes ülejääkide koostamise nõudest. See tähendaks juba teistkordset eelarvereeglite leevendamist viimastel aastatel.

Eelarvenõukogu hinnangul ei ole nii sage eelarvereeglite muutmine soovitatav, kuna see kahjustab Eesti eelarvepoliitika ja –reeglite usaldusväärsust. Usaldusväärne ja stabiilne eelarvepoliitika on aga vajalik, et ettevõtted ja majapidamised saaksid teha majanduskasvu soodustavaid pikaajalisi otsuseid."

Nõukogu juhib Tartu Ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja professor Raul Eamets, aseesimeheks on finantsekspert Andrus Alber. Eelarvenõukogu liikmed on Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane, poliitikauuringute keskuse PRAXIS analüütik Andres Võrk, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ning Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.