Kulusid tehti kuue kuuga eelarvest 43 miljardi krooni ulatuses, mis on 47,1 protsenti planeeritust. 2009. aasta riigieelarve on planeeritud defitsiidis, mistõttu jooksvad kulud ületavad aasta jooksul laekuvaid tulusid. Suurimad eelarvega seotud riskid on jätkuvalt maksutulude oodatud mahus mittelaekumine, valitsussektori eelarvepositsiooni mõjutavate kohalike omavalitsuste ja avalik-õiguslike institutsioonide tegevus ning negatiivsed arengud tööturul.

Tulusid laekus poolaastaga eelarvesse 39,4 miljardit ehk 46,3 protsenti eelarves kavandatust. Juunis laekus sellest 7,1 miljardit krooni. Laekunud tuludest moodustasid maksutulud 5,5 miljardit ning mittemaksulised tulud 1,5 miljardit krooni. Võrreldes möödunud aasta juunikuu seisuga on sel aastal riigieelarvesse laekunud tulusid 5,9 protsenti vähem.

Maksutulusid on kuue kuuga laekunud eelarvesse 29,6 miljardit krooni ehk 46,6 protsenti eelarves kavandatust.

Mittemaksulisi tulusid on juuni lõpuks laekunud 9,8 miljardit krooni, mis on 45,3 protsenti riigieelarves kavandatust. Juunis laekus sellest 1,5 miljardit krooni.

Kulusid tehti kuue kuuga kokku 43 miljardit krooni, ehk kehtivas eelarves planeeritust 47,1 protsendi ulatuses. Juunis maksti riigieelarvest kulusid 7,4 miljardi krooni ulatuses, millest suurima osa moodustasid sotsiaalkulud.

Eraldisi on riigieelarvest makstud juuni lõpuks 33,7 miljardi krooni ulatuses, mis on 48,6 protsenti terveks aastaks planeeritud eraldiste väljamaksetest. Eraldiste alla käivad peamiselt sotsiaalkulud, kõige enam on kasvanud väljamaksed pere- ja sotsiaaltoetustele. Juunis maksti eraldisi välja 5,6 miljardi krooni ulatuses.