Eelnõu avaldab killu hästivarjatud riiklikust "pensioniuuringust": pooled inimesed lahkuks teisest sambast
Pensionireformi eelnõu seletuskirjaga on osaliselt kaasas ka "kurikuulus" rahandusministeeriumi tellitud rahatarkuse uuring, mida asutus ise pole veel ametlikult tutvustanud, kuid seda lubatakse lähiajal teha. See on üks vähestest riigi enda poolt tellitud analüüsidest-uuringutest, millele reformi läbiviimisel toetuda, kuivõrd valitsust on reformi kavandamisel kritiseeritud just analüüside ning reformi vajalikkuse põhjendatuse puudumise eest.
Tuleb aga märkida, et ministeeriumi tellitud kõnealune uuring on läbi viidud juba juunis 2019, mis tähendab, et inimestel, kes pensionikogumise teemalistele küsimustele vastasid, polnud reformi sisust ega planeeritavatest muudatustest vähimatki aimu. Eelnõud kokku pannud ametnikud kasutavad seda aga kui tõsiseltvõetavat alusmaterjali, kuigi tunnistavad ka lõpus, et juunis oli muudatuste kohta teada vaid koalitsioonileppes avaldatu.
Niisiis tõdevad rahandusministeeriumi ametnikudki, et eelnõu mõjusid on väga raske prognoosida, sest selleks on vaja prognoosida inimeste arvu, kes peatavad II samba sissemaksed (lähevad maksepuhkusele) ja inimeste arvu, kes võtavad II sambast raha välja. Tulemused sõltuvad aga inimeste hoiakutest, avalikust arvamustest, hetke majandus- ja finantsturgude olukorrast jms. Meenutuseks, II sambast raha välja võttes peatuvad järgmiseks kümneks aastaks sissemaksed automaatselt, kuid inimestel on võimalik ka ise oma sissemaksed peatada ja jätta raha II sambasse alles.
Ministeeriumi tänavu juunis tellitud uuringus "Elanike finantskirjaoskus ehk rahatarkus" uuriti ka inimeste võimalikku käitumist II samba reformi puhul. Seal on vaid 6% inimestest, kes ei ole hetkel II sambaga liitunud, vastanud, et nad liituksid. "Seejuures tuleb tähele panna, et selles inimeste grupis, kes pole II sambaga liitunud, kuid kellel muudatuste mõjul see võimalus tekib, on Eestis ca 100 000 inimest," edastab eelnõu seletuskiri uuringut. 75% liituda ei soovinud ja 19 protsenti küsitletutest ei osanud vastata.
Uuringus selgus, et nendest, kes juba on II sambaga liitunud, sooviks ka pärast II samba vabatahtlikuks tegemist sissemakseid jätkata 49%. II sambasse kogumise asemel plaanib iseseisvalt kogumist jätkata 10% ning 19% vastanutest lõpetaks sel juhul pensioni kogumise. Seega väga üldistatult lahkuks eelviidatud uuringu põhjal II sambast umbes pooled ja pooled jätkaksid seal kogumist.
