Toetuse maksmise otsustab konkurentsiamet. Amet võtab toetuse määramisel aluseks tootja majandustulemused tootmise alustamisest alates, otsuse tegemise aastale eelnenud majandusaasta põhjendatud kulud ning investeeritud kapitali tootlikkuse määra 10 protsenti, teatas BNS.

Toetust makstakse kuni 100 senti ühe kilovatt-tunni kohta, kui elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast ja kuni 66 senti ühe kilovatt-tunni kohta, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise režiimil jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses, turbast, põlevkivitöötlemise uttegaasist või tootmisseadmega, mille elektriline võimsus ei ületa 10 megavatti.

Konkurentsiamet ei kooskõlasta taotlust toetuse saamiseks, kui tootja on tootmise alustamisest alates teeninud ärikasumit ja lülitanud hindadesse põhivara kulumit, mis võimaldab tasuda tehtud investeeringuid.

Eelnõu seletuskirjast selgub, et oluline muudatus toetusskeemis näeb ette, et toetust võib maksta ainult konkurentsiamet. Amet kontrollib tootja taotluse alusel tema majandustulemusi ning kui investeeritud kapitali tootlikkuse määr on alla 10 protsendi, võib tootjale kooskõlastada toetuse, mis tagaks tootlikkuse määra 10 protsenti.

Ka tegevust alustavad tootjad saavad toetust konkurentsiameti otsuse põhjal. Toetuse maksmise taotlus kooskõlastatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud metoodika põhjal. Toetuse maksmine otsustatakse iga aasta kohta uuesti ning toetust võib maksta kuni 12 aastat tootmise alustamisest alates.

Seadus jõustub kava järgi tuleva aasta 1. jaanuaril.

Peaminister Andrus Ansip ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et ta ei toeta toetuse maksmist vähemkasumlikele ja ära võtmist kasumlikelt ettevõtetelt, sest nii toetaks riik ebaefektiivset tootmist. Ta lisas, et pigem on toetuste vähendamine valimiste teema ja toetusi ei tohiks kärpida "kampaania korras" ja "rapsides".

Majandusministeerium ootab eelnõule kooskõlastusi ja ettepanekuid 15. oktoobrini.