Ühtaegu oodatakse jõukaid välisfirmasid siia koosolekuid pidama, kuid natukene kardetakse ka naabermaade konverentsikorraldajate sissetungi.

Eesti konverentsiäri toimib seni nagu tore külapidu. Ühed ja samad rõõmsad näod käivad ühe lõkke juurest teise juurde.

Sellise äriskeemi edukust näitab, et Eestis tegeleb konverentsikorraldusega ligi 130 ettevõtet – peaaegu sama palju on registreeritud toitlustusettevõtteid. Konverentside korraldamisega tegelevad nii kassikasvatajate selts kui ka ligi 30 miljoni kroonise aastakäibega Pärnu Konverentsid.

Kolm turuliidrit Pärnu Konverentsid, Äripäev ja Konverentsikeskus lõikavad loorbereid nn ideekonverentside korraldamisega, mille aastane turumaht oli eelmisel aastal hinnanguliselt ligi 100 miljonit krooni. Ideekonverentsidel teenitakse tulu eliiti erutavate teemade läbijahvatamisega või maailmakuulsate jutuvestjate lavaletoomisega.

Konverentsiteenuse pakkujad teevad valdavalt tehnilist tööd: registreerimine, eelarve, logistika. Korraldusturu maht on ideekonverentside omast palju suurem, kuid ükski asjatundja ei julge selle suurust prognoosida.

Kitsad võimalused

Konverentside korraldajad ja turismifirmad on asutanud ka ühenduse Konverentsibüroo, mis tahab Eestist kujundada rahvusvahelist konverentsimaad. Sellega loodetakse saada tükki pirukast, millest haukajatest on Helsingi maailma 20 suurema hulgas.

Eesti hotellid ja koosolekusaalid suudavad pakkuda teenust 200–500 osalejaga üritustele. Suurem maht jääb aga nii saalide kui ka Eesti linnade infrastruktuuride võimaluste kitsuse tõttu kättesaamatuks.

Konverentside mootoriks on eliidi vajadus siduda teadmiste hankimist suhtlemise ja lõbutsemisega. Tahetakse ka oma valdkonna parimatega korra aastas kokku saada.

Paljudes ettevõtetes kuulub konverentsidel osalemine motivatsioonipaketti.