Eesti Panka volitatakse kasutama Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kontol olevaid Eesti Vabariigi valitsuse vahendeid, et toetada Somaalia võlgade kustutamist IMFi ees. IMF on teinud Eestile ettepaneku osaleda võlakustutuses 50 000 Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühikuga (SDR) ehk 62 145 euroga.

Võlaleevenduses osalemisega toetab Eesti Somaalia arengut ja seeläbi globaalset majandus- ja finantsstabiilsust ning vaesuse vähendamist. Kuna Eesti osalus Somaalia võlgade finantseerimisel seisneb üksnes IMFi kontodel olevate valitsuse vahendite kasutamises, puudub vajadus rahaliste vahendite eraldamiseks riigieelarvest.

IMFis algasid arutelud Somaalia võlgade võimalikust kustutamisest IMFi ja teiste võlausaldajate ees 2019. aasta sügisel. Somaalia on oma võlakoormuse tõttu kvalifitseeruv IMFi HIPC initsiatiivi kaudu saadavale võlaleevendusele. HIPC initsiatiivi otsustasid luua IMF ja Maailmapank 1996. aastal, et vähendada vaeste riikide võlakoormust. Selle kohaselt nõustuvad rahvusvahelised doonorid (finantsinstitutsioonid ja riikide valitsused) kustutama võlgu sellistele jätkusuutmatu võlaga riikidele, kes täidavad kehtestatud kriteeriumid, viivad ellu tugevat majanduspoliitikat ning aitavad kindlustada stabiilse majandusarengu tulevikus. 39 riigist, mis on HIPC initsiatiivi raames potentsiaalselt abikõlbulikud, on 36 riiki saanud võlaleevendust. Ülejäänud kolm riiki on Somaalia, Sudaan ja Eritrea.

Rahandusminister Martin Helme ütles valitsuse pressikonverentsil, et Eesti on sama asja teinud ka varem. "2008. aastal kustutasime Libeeria võlga 211 000 eurot."