Eesti ajab autotranspordis konservatiivset kütusepoliitikat
Kuigi Euroopa Komisjon soovitab liikmesriikidel kasutada taastuv- ja biokütuseid 2% 2005. aasta bensiini- ja diislikütuse kogusest, Eesti seda ei järgi nagu valdav osa teisi liikmesriike – kuid on ka üksikuid erandeid, näiteks Rootsi ja Saksamaa. 2010. aastal tõuseb soovituslik protsent 5,75-le.
Erinevaid maksusoodustusi annavad taastuvenergia kasutamisele paljud riigid, mitmed toetavad otse tootjaid. Erandina vaid Taani ei toeta biodiisli ja bioetanooli tootmist, kuna riigi fookus on tuuleenergial.
Eesti toetab biokütuste laiemat kasutamist aktsiisivabastusega, mis kehtib 2011. aastani, mil võib taotleda selle pikendamist. 2007. aastal toetas riik 122 energiakultuuri kasvatajat 11 568 hektari kohta 5,7 mln krooniga. 2007. aasta seisuga makstakse energiakultuuride toetust 700 kr/ha. Toetusõiguslikku maad on kokku 1,2 mln hektarit, kuid pole teada, kui palju sellest saab kulutasuvalt energiatootmiseks kasutada.
Euroopa Liidu Nõukogu arutab praegu Komisjoni tehtud energia- ja kliimapaketi eelnõu, mis määrab igale riigile personaalsed taastuvenergia kasutamise piirid. Eelnõu järgi peaks Eestis 2020. aastaks 25% energiatarbimisest katma taastuvenergia baasil, sealhulgas autotranspordis kasutatavast kütusest peaks 10% olema biokütus.
2005. aastal moodustas Eestis taastuvate energiaallikate osakaal energia lõpptarbimisest 18%. Bensiini ja diislikütuse kogutarbimine oli 2007. aastal 1,1 mld liitrit, kuid biokütust oli seal hulgas kõigest 0,06%.
Bensiini ja diislikütuse standardi kohaselt on neis lubatud biokütuse piirmäär 5% mahust. Sellise kütusega võivad sõita kõik sõidukid. 5%-lises segus on aktsiisi osakaal väiksem, kuid transpordi- ja segamiskulud võivad hinnasäästu vähendada ja tingida kõrgema jaehinna.
2007. aasta märtsis oli Eestis väljastatud 11 biokütuse tootmise luba, kuid praeguseks on selge, et kasumlikult suudavad töötada vaid üle 10 000-tonnise aastamahuga tootjad. Tänavu kevadel käivitunud Biodiesel Paldiski tootmisvõimsus ulatub 100 000 tonnini aastas. 2006. aasta oktoobri seisuga toodeti Eestis 4 907 781 kg biodiislit, millest 85% eksporditi. Samal ajal veetakse suurem osa toorainest sisse.
Riik ei toeta kohalikke tootjaid, kes heameelega tervitaksid soovituslike euronõuete kehtestamist, mis kindlustaksid nende jaoks lisaks siseturu nõudluse. HeiVäl Consultingu uuringu kohaselt ulatuks Eestis 2010. aastal 5%-lise biokütuse sisalduse nõude puhul nõudlus 335 000 tonni biodiisli ja 137 000 tonni bioetanooli järele. Arvestuste kohaselt tarvitaks ainuüksi Eesti bussipark ära 89 098 tonni 100%-list biodiislit ja 67 245 tonni 95%-list bioetanooli.
Praegu puudub Eestis nõudlus biokütuste järele, kuna nende konkurentsivõime on madal, hind kõrge ning riskid ei vääri vaeva, pealegi tuleb 100%-lise biokütuse kasutamiseks teha autode ümberseadistamiseks täiendavaid kulutusi.
Biokütuste osatähtsuse tõusu seadustamine vajab riigi toetust ja rahvusvahelist koostööd sarnases kliimavööndis paiknevate riikidega. Prognoosi kohaselt võiks Eestis 2010. aastal kütuste tarbimine ulatuda 943 000 tonnini. Kohustusliku biokütuse kasutamise nõude puhul ühistranspordis võiks 100%-line biodiisel moodustada sellest 9,45% ja 95%-line bioetanool 7,13%. Kogu autobussipargi bioetanoolile kohandamine läheks maksma u 525 mln krooni.
Vastavalt „Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukavale aastateks 2007–2013“ tegeleb Eesti praegu vastavate uuringute hindamisega. Selle põhjal on otsuseid oodata alles kava II etapis, ehk 2009–2013.
