Maja ise on oma ala fanaatikuid täis, kes tõsise töö tegemise asemel joonistavad päevade kaupa paberile muinasjutte. Tänu neile saavad Euroopa lapsed nautida animafilme ning oma fantaasiamaailma rikastada.

A Film Eesti tegevjuht ning produtsent on juba kaheksa ja pool aastat olnud tugeva juhtimisstiiliga, kuid habras ning naiselik Kristel Tõldsepp.

A Film Eesti sai alguse Taani firmast A Film, kus kaks eesti noormeest, Meelis Arulepp ja Ando Tammik üheksakümnendate alguses animaatoritena töötasid. Taanlastel, nagu ka paljude teiste maade firmajuhtidel tuli mõte hakata ida poole laienema. Ehk nagu Meelis Arulepp seda väljendas: ?Olime õigel ajal õiges kohas.?

A Film Eesti on Taanis asuva A Filmi tütarfirma. Emafirmast kuulub alates 1997.?1998. aastast pool ülemaailmse kuulsusega meediakorporatsioonile Egmont. Eestis asuv tütarfirma sai alustuseks korraliku starditoetuse, kuid aastate kuludes tuli aina enam oma olemasolu tõestada ning ise hakkama saada.

Esimene kasum

Põhjuseks see, et A Film Eesti viljeles algusest peale klassikalist, niinimetatud Disney-animatsiooni, mida Eesti animafilmide loojad tol ajal ei kasutanud. Milline vahe on klassikalise ning Eestis sel ajal kasutatud animatsiooni vahel? Meelis Arulepp: ?Klassikalise animatsiooni eripära on see, et ta üritab lamedal, kahemõõtmelisel pinnal luua kolmemõõtmelist maailma ning panna vaatajat uskuma, et ekraanil on tõelisus. On olemas üldised tehnilised reeglid ? näiteks et igal karakteril, igal asjal on raskus ? see raskus tuleb usutavalt stseeni panna. Pluss kõik need ilmed ja zŠestid, mis on omal ajal Disney stuudio poolt välja töötatud.?

Enamik esimesi töid olid küllaltki väikesed, tellimustena tehti animatsiooni täispikkadele animafilmidele, lisaks erinevad reklaamitellimused.

Stuudios valminud esimene terviklik lühifilm oli laste intervjuudel põhinev ?Kui hing läheb oma teed?. 1999. aastal kandideeris film lühikese animafilmi kategoorias Oscarile.

Tublit majandamist näitab tõik, et 2000. aasta septembris oli A Film Eestil võimalik juba ise laieneda ? Lätti. Töid tehakse kõikidele suurematele Euroopa riikidele, samuti erinevatele stuudiotele USA-sse.

Oma esimese kasumi teenis firma 1998. aastal ? see oli teine päris iseseisvalt tegutsemise aasta. ?Läinud on kergelt tõusvas joones. Viimaste aastate jooksul oleme selle tootmismahu juures teatava lae saavutanud. Ainuke võimalus käivet ja kasumit tõsta on tootmist veelgi laiendada.? Praegu on stuudio jõudnud oma käibega kümne miljoni krooni piirimaile (umbes 639 000 eurot).

Enamik töid on stuudiole väga huvitavad, eriti meeldib tegijatele ?Asterix ja viikingid?, mille kallal praegu tegevus käib. ?See on märkimisväärne projekt,? ütleb Tõldsepp. ?Koomiksist ?Asterix? on tehtud kümneid filme, ükski neist pole eriti hästi välja tulnud ning koomiksi autorid olid kõigis väga

pettunud,? selgitab produtsent. ?Prantsuse telekanal M6 tahtis veel kord katsetada ning näitas ühele koomiksi autorile, Albert Uderzole A Filmi viimast täispikka filmi ?Help I?m a Fish?. Stiil meeldis ning autoriga löödi käed veel üheks katsetuseks.? Sellest suurprojektist teeb Eesti firma 30%.

Tootjast saab looja

A Filmi tulevikuunistuseks on teha päris oma filme. Stuudio on omandanud Ungari lastekirjaniku Eva Janikovski neljale raamatule filmitegemise õigused ning loodab tööga alustada kohe, kui raha selleks koos. ?See projekt on teist aastat arenduses ja tahame teha sellest televisiooniseriaali. Usun siiralt, et järgmisel aastal jõuame sellega tootmisesse,? ütleb produtsent.

Küsimusele, kas A Film Eesti on looja või tootja, ühest vastust veel pole. Kindel on, et stuudios on kõikidel tugev tahe teha filme päris ise ning nendega end majandada.