2020. aastast peab Eestis tarbitud transpordikütustest moodustama taastuvatest allikatest toodetud kütus ehk biokütus 10 protsenti. See tähendab, et tanklates müügil olev 95-oktaaniline kütus sisaldab 10 protsenti etanooli. Seejuures kehtib aasta algusest ka nõue, mis paneb kütuse turule toojale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside hulka kuue protsendi võrra.

Alexela juhatuse liikme Alan Vahti sõnul on üheks oluliseks komponendiks Eesti kütusehindade võrdluses teiste Balti riikidega see, et Läti ja Leedu ei ole teinud investeeringuid kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuse täitmiseks ning kui Eesti seaduste kohaselt peaks kütusemüüjad direktiivi rikkumise eest maksma 10 miljonit eurot trahvi, siis Lätis-Leedus piirdub vastav trahvimäär mõne tuhande euroga.

Seetõttu on kütusemüüjad otsustanud lükata edasi investeeringuid kütusenõuete täitmisse ning läinud niinimetatud "suhkrutrahvi" teed ning hoiavad nii enda kulud kui tarbijatele hinnad madalal.

Üks aspekt Läti madalama kütusehinna juures Vahti sõnul ka aasta alguses tanklakettide vahel toimunud suur hinnasõda, mille juures proovisid kõik ketid hindu võimalikult madalal hoida.

Läti ja Leedu madalamad hinnad meelitavad ka transpordiettevõtteid pigem teisel pool piiri tankima.

Kui diislikütuse aktsiisi langetas valitsus koroonakriisi majandusmeetmete paketi osana samale tasemele, mis Leedus, siis bensiiniaktsiis on Eestis üle Euroopa Liidu keskmise. Bensiiniaktsiis moodustab Eestis kütuse liitrihinnast 0,563 eurot, Euroopa Liidus on keskmiseks 0,529 eurot. Lätis moodustab aktsiis bensiiniliitrist 0,509 ning Leedus 0,466 eurot.