Eesti e-residentsuse programm läheb veel 20 riiki maailmas füüsiliselt kohale


E-residentsus
E-residentsusFoto: EAS

Siseministeerium, politsei- ja piirivalveamet ning BLS International Services Limited allkirjastasid lepingu, mille alusel saab peagi e-residendi digitaalseid isikutunnistusi väljastada 20 erinevas riigis üle maailma.

„Lepingu sõlmimise eesmärk on suurendada e-residentsuse kättesaadavust maailma eri paigus. Eelmise aasta alguses laieneti programmiga Ameerika Ühendriikidesse ja Jaapanisse. Sel aastal suurendati haaret veelgi ning peagi saavad e-residendid digitaalsed isikutunnistused kätte ka Johannesburgis, Singapuris, São Paulos ja Bangkokis,“ rääkis siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.

Esimeses etapis laiendatakse väljastamist Lõuna-Aafrika Vabariiki, Singapuri, Brasiiliasse ja Taisse ning samuti jätkub dokumentide väljastamine Jaapanis. „Samuti jätkab uus lepingupartner sarnaselt eelmisele tegutsemist ka Tokyos. Tulevikus on plaanis digitaalsete isikutunnistuste väljastuskohti laiendada veel kuni viieteistkümnesse sihtriiki,“ selgitas Annus.

Toob raha ja parandab mainet

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja sõnul avaldab e-residentsuse programm positiivset mõju majandusele, tuues riigikassasse märkimisväärset tulu ning luues Eesti inimestele töökohti.

„E-residentide loodud ettevõtted elavdavad ettevõtlust ja loovad Eesti inimestele töökohti, mis on praegust majanduslikku olukorda arvestades eriti oluline,“ rääkis Annus, viidates koroonapandeemiale. Tema sõnul avaldab e-residentsuse projekt lisaks majandusele positiivset mõju ka Eesti kuvandile, tutvustades Eestit kui digitaalset ühiskonda ja suurendades seeläbi riigi mõju maailmas.

Seotud lood:

E-residentsuse programmi tegevjuhi kohusetäitja Dagmar Vlassovi sõnul on alates 2014. aasta lõpust, kui programmiga alustati, peamiseks pudelikaelaks olnud just e-residentsuse digi-ID komplektide väljastamine mitmetes kaugemates riikides. E-residendi digi-ID kättesaamiseks peab e-resident isiklikult dokumendile järele minema ning tõestama sõrmejälgede alusel isikusamasuse.

„Tutvustame e-residentsusega kaasnevaid võimalusi ettevõtjatele, kes tegutsevad maailma kõige kiiremini arenevates innovatsioonikeskustes nagu Singapur, Tokyo ja São Paolo, ning ka diginomaadide ja mobiilsete ettevõtjate jaoks atraktiivsetes piirkondades, mille keskusteks on omakorda Johannesburg ja Bangkok,“ rääkis Vlassov.

Tema sõnul kasvab e-residentsuse programm jõudsalt. „Oleme selle aasta alguses puhkenud koroonapandeemia tingimustes näinud märgatavat e-residentidest ettevõtjate aktiviseerumist ja kasvavat maksutulu. Koostöö välise teenusepakkujaga avab programmile uksi maailma sõlmpunktides, annab meile võimaluse laiendada oma ärilisi eesmärke ja tuua Eesti majandusruumi uusi ettevõtjaid olulistest äripiirkondadest," lisas ta.

Valdav osa taotlusi käib läbi iseteeninduse

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratniku sõnul on mugavaim ja kiireim viis e-residentsuse taotlemiseks on PPA iseteenindus, kus juba täna esitatakse 99,9 protsenti kõikidest taotlustest. „Liigume pidevalt suunas, et eri liiki dokumentide taotlemine e-kanaleid kasutades oleks turvaline ja mugav ning laieneks dokumendi väljastuskohtade ja -viiside arv,“ märkis Ratnik.

E-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

Eestil on üle 73 000 e-residendi, kes on loonud üle 13 300 Eesti ettevõtte, milles töötab üle 1400 inimese, kes saavad Eesti keskmist palka. Kõige rohkem ettevõtteid on loonud Saksamaa, Venemaa ja Ukraina kodanikud. Valdkondadest on populaarseimad info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning hulgi- ja jaekaubandus. Alates programmi käivitamisest on e-residentsuse programm toonud riigikassasse ainuüksi maksude näol 36,3 miljonit eurot.

Programmi füüsilist laienemist võimaldava lepingu allkirjastasid siseminister Mart Helme, politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratnik ja teenusepakkuja BLS International Services Limited kaastegevdirektor Shikhar Aggarwal.