Eelarvepositsioon kujunes paremaks nii varasemate aastate kui ka prognoosiga võrreldes. Oodatust suurem ülejääk tulenes peamiselt paremast maksulaekumisest ja investeerimiskulude edasilükkumisest.

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, mille puhul arvestatakse ka majandustsükli ja ühekordsete meetmete mõju, ulatus rahandusministeeriumi hinnangul 1,3%ni SKPst. Eelarvenõukogu hinnangul on sellega saavutatud nii struktuurse tasakaalu kui ka 2014. aastaks seatud eelarvepositsiooni tugevdamise eesmärk. 2014. aasta struktuursele ülejäägile viitavad ka teised sõltumatud institutsioonid.

Ka siis, kui SKP jääb pikaajaliselt kestlikuks hinnatud tasemest allapoole, võib mõne SKP komponendi eeliskasv tuua kaasa suurema maksutulu, kui SKP kasvu põhjal võiks eeldada. 2014. aastal toetasid maksude head laekumist nii töötasu kui ka eratarbimise suhteliselt kiire kasv. Seega tugevdasid struktuurset eelarvepositsiooni sellised muutused SKP struktuuris, mis võivad tulevikus pöörduda.

Samuti kinnitas 2014. aasta kogemust, et Euroopa Liidu toetuste suure osatähtsuse tõttu on valitsussektori investeeringute suurus heitlik ja investeeringute prognoosimine keeruline. Kuna see mõjutab ka nominaalset ja struktuurset eelarvepositsiooni, on eelarvenõukogu arvates oluline vältida suuri kõikumisi valitsussektori investeeringutes.

Ettevaates puudub aga eelarvenõukogu arvates jätkuvalt selgus, kas riigi eelarvestrateegias märgitud eelarvepositsiooni arvnäitajate puhul on tegemist pelgalt prognooside või eelarvepoliitiliste eesmärkidega ning kui siduvad on need vastava aasta riigieelarve väljatöötamisel. Eelarvepositsiooni arvnäitajate korrigeerimisel on oluline teada, kas see on põhjustatud muutustest eelarvepoliitilistes prioriteetides või uuenenud vaatest majandusolukorrale.