Eesti eesistumisambitsioon: teha Venemaaga kõikehõlmav gaasidiil
Eile Brüsselis välisajakirjanikke Eesti eesistumisest briifinud ametnik rääkis muu hulgas välja ka ühe idee, mille teostumisel võiks eesistumise poolaasta suurte tähtedega Euroopa Liidu ajalooannaalidesse minna. Idee seisneb suure gaasidiili tegemises, mis ei hõlmaks mitte ainult ehitatavat gaasitoru Nord Stream 2, vaid absoluutselt kogu gaasiäri, mida ELi riigid Venemaaga ajavad.
Alles nädala alguses tutvustas Euroopa Komisjon liikmesriikide energeetika eest vastutavatele ministritele oma plaani rääkida kogu liidu nimel ühiselt Venemaaga Nord Stream 2 üle. Kavas on peatada praegune iga riigi jurisdiktsiooni alla käiv gaasitoru ehituslubade väljastamise protsess seniks kuni läbirääkimised lõpule jõuavad.
Läbirääkimiste plaani toetas 13 liiget, nende seas Nord Streami sõnakamad oponendid Poola ja Taani. Eesti, kes ka traditsiooniliselt gaasitoru vastaste leeri kuulub, oli ent vait. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) avalike suhete juhi Rasmus Ruuda sõnul olevat niimoodi kombeks, et eesistujariik ei tule lagedale radikaalsete seisukohtadega.
Kohtumisel osalenud Kadri Simsoni Taani ja Poola kolleegid ei hoidnud oma sõnavõttudes värvi kokku, Simsonilt tulid aga MKM-i pressiteate vahendusel järgmised laused: "Eesti näeb, et Nord Stream 2 puhul on vajalik Euroopa energialiidu põhimõtete järgimine, milleks on mitmekesistada gaasi tarneallikaid ja –marsruute. Samuti peaksid liikmesriigid leidma ühise lahenduse, kuidas sarnaseid projekte tulevikus käsitleda."
Kõlavad nagu valvefraasid. Eile õhtul teatavakssaanud info valguses võib aga neist sõnadest aimata tõsisemat plaani.
Komisjoni selgitusel on probleem selles, et gaasitorule ei laiene praegu ühisturu reeglid. Samas allub ühise turu regulatsioonile näiteks kogu gaasiäri, mida Norra Euroopa Liiduga ajab, ning samuti teiste gaasitarnijate oma.
Venemaa ja Gazpromiga on aga ajalooliselt iga riik või ettevõte ise lepinguid sõlminud, igaüks ise tingimustel ja mahus. Osa diile on pärit ajast, mil EL tunduvalt väiksem oli. Nüüd on Eesti plaan, nii nagu Eesti presidentuuri tutvustav ametnik ajakirjanikele eile rääkis, mitte ainult Nord Stream 2, vaid kogu Vene gaasiäri ühisturu reeglitele alluma panna.
"Me kaupleme gaasiga mitme riigiga, kaasa arvatud Norraga ning energialiidu riikidega. Me nõuame neilt, et nad võtaksid täielikult kasutusele kolmanda energeetikapaketi," vahendas ametniku sõnu uudisportaal Euractiv.
Euractiv ei nimeta ajakirjanikke briifinud ametniku nime ning Ärilehel ei õnnestunud seda ka ministeeriumist teada saada.
"Venemaaga läbirääkimiste alustamine Nord Stream 2 üle hoopis teiste reeglite järgi oleks maailmale raskesti seletatav," rääkis ametnik Euractivi teatel. "Seega on lati alandamine sellises kontekstis veider."
"Nord Stream 2 jookseb Nord Stream 1 kõrval. Kui me lepime kokku Nord Stream 2 reeglid, kas ei peaks need kehtima ka Nord Stream 1 kohta? Paneb imestama, et me ei alusta laiema mandaadiga, mis kataks kogu Vene gaasi," ütles ta. "Nord Stream 2 ja 1 käsitlemine koos on võimalik. Me peame ainult teada saama liikmesriikide seisukohad."
Esimene detailne diskussioon sel teemal leiab tema sõnul aset ministrite nõukogu kohtumisel 25. juulil.
"Esmalt tuleb mandaat läbi rääkida ja selle pealt saab otsustada, kas on mõistlik pidada läbirääkimisi," ütles Rasmus Ruuda MKMist. "Aga täna veel Euroopa Komisjonile mandaati pole liikmesriikide poolt antud, seda arutatakse edasi juulis. See tähendab, et Eesti avab viivitamatult mandaadi sisulised arutelud."
"Tuleb silmas pidada, et läbirääkimiste mandaat puudutab Nord Stream 2 käitamist, mitte rajamist. Eesti on endiselt seisukohal, et Nord Stream 2 ei ole kooskõlas EL energialiidu põhimõtetega, samas kui näiteks teiste naaberriikide (Norra, Energiaühenduse riigid) puhul on nõutud kolmanda energiapaketi täielik rakendamine," lisas Ruuda.
