Eesti ehitaja avameelne kirjeldus Soome ehitusplatsidel toimuvast: Eestis on petiseid ja pealekaebajaid vähem, seda võib iga eestlane kinnitada

 (169)
Ehitusplats
EhitusplatsFoto: Rauno Volmar

Soome ehitusobjektidel pikalt tegutsenud Eesti ehitaja maalib üsna musta pildi sellest, mis seal tegelikult toimub – kuidas alltöövõtjaid petetakse ja arved maksmata jäetakse.

Eestlasest töödejuht Valdur Rebane (44) on Soome ehitusplatsidel töötanud viimased 20 aastat, kirjutab Kauppalehti. Ta on pettunud selles, kuhu sealne ehitussektor jõudnud on. „Eestis on alltöövõtt oluliselt normaalsem kui Soomes. Eestis on vähem petiseid ja pealekaebajaid – seda võib kinnitada iga eestlane, kes töötab mõlemal pool Soome lahte,” kirjeldas Rebane.

Viimasel ajal on Soome tööle suundunud eestlased hakanud ka koju naasma, kuna palgad on kasvama hakanud, ning – nagu ütleb Rebane – ka sellepärast, et neil on soomlaste petmisest kõrini. „Inimesed tahavad turvatunnet ja stabiilsust, iseäranis, kui neil on perekond kodus. Nad ei taha vaielda iga euro üle ja karta sellepärast, kas neile lõpuks raha jääb,” põhjendas ta.

Rebane ise on keskendunud betoonitöödele ja elementide paigaldamisele. Ta töötab sõbrale kuuluvas ehitusfirmas AlparLux, kus ta on Helsingi piirkonna töödejuht. Vahel teeb ka eraisikuna ehitustöid. Varem oli ka tal endal ehitusettevõte, kuid ta sai sellega ehituskeelu. „Ma ei karda oma tööd kaotada, isegi, kui ma ütlen välja, mis ma asjast arvan,” lausus Eesti ehitaja.

Seotud lood:

Tema sõnul on kõige tavalisem probleem see, et väikestele alltöövõtjatele jäetakse arved maksmata või nende maksmisega venitatakse ebanormaalselt pikka aega, kuna neil ei ole ka raha, et advokaati palgata ei lepingute koostamisel ega ka hiljem oma õiguste kaitseks. Rebane tõdes, et väikesed ehitusfirmad tegutsevad Soomes liiga palju heas usus.

Otsitakse ettekäändeid raha mitte maksmiseks

„Soomes on tavaline, et peatöövõtja petab alltöövõtjaid sellega, et teeb väga tiheda tööde graafiku, kus pole võimalik tähtaegadest kinni pidada,” kirjeldas ehitaja. Ta tõi näiteks kaks Helsingi kesklinna rajatud viiekorruselist maja, mille nad panid püsti 9 nädalaga. Tööde lõpus aga öeldi eestlastele, et nende tehtud töö ei olnud piisavalt kvaliteetne ja 35% kokku lepitud summast jäeti maksmata.

„Samal nädalal läks üks suur peatöövõtja pankrotti ja see tähendas meie jaoks 52 000 euro kaotust. Ühe nädalaga jäime me ilma 90 000 eurost, samal ajal, kui pidime katma ka oma kulud ja maksma töömeestele palgad,” rääkis Rebane. Suur osa teenitud rahast lähebki kulude katteks ja väiksemagi võimaluse kasumit teenida röövivad ehitusplatsidel aset leidvad vargused.

See on Rebase sõnul väga tavaline. Ta tõi näiteks, et tema ettevõttel on viimastel kuudel kaduma läinud 50 000 euro väärtuses tööriistu, teiste hulgas teemantsaag ja -puur. „Nad olid ehitusplatsil lukustatud ruumis, kuid need lukud ei hoidnud kedagi tagasi,” kirjeldas Eesti ehitaja. Sellepärast nõuavad nad peatöövõtjatelt tihti, et ehitusplatsidel oleks kaamerad, kuid mitte alati ei tulda neile vastu. Ka ei võta politsei tööplatside vargusi väga tõsiselt.

Eesti ehitajate puhul teatakse ka, et nad on nõus tegema pikki tööpäevi ja tihti töötama ka nädalavahetustel. Rebase sõnul vastab see tõele. Ühelt poolt on selle taga töömeeste soov koju pikka nädalavahetust veetma minna, teisalt aga liiga tihedad töögraafikud.

Rebase sõnul hakkas olukord Soome ehitusturul eestlaste jaoks halvenema 10 aastat tagasi, majanduskriisi ajal, kui praktiliselt igaüks tahtis Soome ehitajaks minna. Nende hulgas oli neid, kes tõmbasid Eesti töömeeste maine ja koos sellega ka ehitushinnad alla. Ühtlasi hakati ehitusplatsidel järjest rohkem mustalt palka maksma.

Viimane pole siiski karmistunud nõuete tõttu Soomes enam väga võimalik ja see aitas ka Eesti ehitusfirmadel parema maine saavutada. Suuremaid Eesti ehitusfirmasid võib Soomes usaldada, küll aga on alltöövõtjate olukord halvenenud.

Oma roll on siin ka selles, et Helsingi piirkonna kinnisvaraturul ei lähe enam nii hästi. Uute hoonete ehitamine on pidurdunud, järjest rohkem keskendutakse vanade hoonete renoveerimisele. See seab surve alla ka peatöövõtjate majandustulemused ja kasumid, mistõttu jäävadki just alltöövõtjad hammasrataste vahele, on Rebane veendunud.

Kasutavad ise odavat võõrtööjõudu

Soome ehitusliidu juhi Matti Harjuniemi sõnul kirjeldab Rebane olukorda väga ühepoolselt, alltöövõtja vaatenurgast nähtuna. „Ehitussektori probleem on see, et alltöövõtjad vahelduvad väga kiiresti ja see viib produktiivsuse alla,” põhjendas ta. Harjuniemi sõnul on just välisettevõtted siin osa probleemist.

Tema väitel teeb Rebase tööandja AlparLux töömeeste leidmisel koostööd ettevõttega, kes toob riiki võõrtööjõudu teistest Euroopa riikidest. Ka on ehitusliit pööranud tähelepanu sellele, et nad maksavad oma ehitustöölistele alampalka.

Harjuniemi kirjelduste kohaselt kasutavad Soome ehitusturul tegutsevad välisfirmad järjest enam muudest riikidest tulevad töömehi, mitte enam eestlasi. „Neil on töölised teistest Balti riikidest, Rumeeniast, Bulgaariast, Poolast, Ukrainast ja osadest mitte Euroopa Liidu riikidest,” rääkis ta.
Iseäranis väikestes ettevõtetes ei taheta neile aga ametlikku palka maksta.

Harjuniemi sõnul oleks lahenduseks tugevad liitlassuhted ehitussektori ettevõtjate vahel. „Ilma tugevate liitlastete kaotavad ettevõtted kontrolli selle üle, mis neil endil toimub, see viib nende maine alla ja hinnad üles.”