Eesti ehitaja igatsust kodu järele peletab Soome kõva palk ja hea töö
Seal askeldab kuus Eesti meest: nad paigaldavad torusid, panevad põrandat ja ehitavad liftišahti. Ülejäänud paarkümmend ehitajat on soomlased.
“Eestlased on tragid,” kiidab peatöövõtja Rakennus OY Paanurakenne projektijuht Lauri Silvola. Temale on see üldse esimene kokkupuude eestlastest ehitajatega. “Olin üllatunud, kui hästi mehed liftišahti tegemisest aru said. See pole kerge töö – 18 meetrit tuleb sirgelt valada.” Mees on viron poikat’ega nii rahul, et plaanib neile kuni maja valmimiseni tööd pakkuda. Silvolal on ehitusaja arvestus päeva pealt teada.
9. jaanuaril oli seis selline: tööd on tehtud 129 päeva, jäänud on veel 110 päeva.
Siis jagub pikemalt tööd ka personalivahendusfirma WorkPower vahendusel Kalvolasse sõitnud Urmas Mändmetsale, Sergei Kõivule, Egon Ehalale ja Dmitri Popovile. Viimatinimetatud kolm on Kalvolas alles uustulnukad ja Soomes töölgi esimest korda, krohvija Sergei alles viiendat päeva. Aga mehel on pilt selge: plaan on pikemaks ajaks jääda. “Eestisse tagasi tööd otsima minna pole mõtet,” on ta kindel. “Siin on väga head tingimused.” Esmajoones muidugi palk, mis on kõigi meeste võõrsile tuleku põhjus. “Palga pärast tulin,” kinnitab pealinna poiss Sergei. Palgapäeva pole tal veel olnud, aga näiteks10 000-kroonist kuutasu peab mees väikseks summaks. “Mul on üür maksta, lapsed, poiss käib koolis, oma kodu pole ”
Kui juba ehitustööd teha, siis teha seda võõrsil, arvab Tartumaalt pärit Urmas, kes on Soomes vana kala. Eestis pole mõtet rabada.
Palgavahe on väga suur, möönavad mehed. Kui suur täpselt, selle koha pealt jääb suu lukku. Ikka kordi suurem, poetab Urmas. “Normaalne palk,” poetab ka Dmitri kõrvalt, aga summat ei nimeta.
Kuus palgagruppi
WorkPoweri juhi Ari Niemineni sõnul makstakse töölistele tasu ehitajate ametiühingu ja ehitustööandjate tööliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingu alusel kuue palgagrupi järgi. Kõik sõltub tehtud tööst ja mehe oskustest.
10 000 krooni kuus kahe nädala eest peab mees igatahes kätte saama, teab Ari, vastasel juhul läheb ta lihtsalt töölt ära. Aga teenida võib ka mitu korda rohkem. “Plekksepad teenivad minu meelest küll hirmus palju – 40 000 krooni kahe nädalaga,” toob ta näiteks.
Igatahes nii suur on see palk küll, et isa kojutulek on pidupäev, muheleb Urmas. Ja pere lepib hea meelega, et issi on võõrsil ära.
“Siis ei näe iga päev ja ei käi pinda ka,” muigab Sergei, kuid tõsineb samas. “Muidugi on kaugel jama olla, aga iga kahe nädala tagant saab koju!”
Sõiduga ei harju, ütleb Lähtelt pärit torulukksepp Valeri. Tema koos vennaga on Kalvolas Soome firmas Sähko-Peko augustist. Pool aastat pole kodu ja Soome vahet pendeldamisega harjumiseks piisav aeg olnud. Kauaks Valeri jääda ei kavatse. “Rohkem pappi kokku ajada ja minema! Kui Eestis samamoodi teeniks, siis sealt ära ei läheks.”
Sama meelt on ka Egon, kes kavatseb ehitajaameti varsti üldse sinnapaika jätta ning mesinikuks hakata.
Valeri vend Raimondas koduigatsust ei tunne, vähemalt ei näita ta seda välja. “Vahet pole, kus tööd teha, siin, kodus, Venemaal, ükspuha.” Mees ütleb, et on Soomes juba viis aastat tööd teinud ja pool riiki läbi rännanud.
Mehed hindavad soomlaste töökultuuri. “Vahe eestlastega on see, et ilusamini tehakse ja materjalid on teised,” ütleb Valeri. Samal seisukohal on ka Sergei, ehkki tema kogemus on lühikesevõitu. “Paremad tööriistad ja suhtumine. Ehituskvaliteet on ka parem kui Eestis.”
Ohutusnõuded on karmid: ilma turvajalatsiteta ei maksa töömehel ehitusplatsile tullagi. Ka kontrolle on sageli näha.
Oma mökki ja sauna ehitusmeestel pole. On tööandja organiseeritud ja tema poolt kinnimakstud korter. Valeri ja Raimondas kinnitavad, et neil on kõik olemas: mööbel, enda toodud DVD-mängija ja muu, aga külla nad meid ei kutsu.
Seevastu Egoni, Urmase, Dmitri ja Sergei tühjavõitu kolmetoalise korteri uksed on meile avatud. “Oleme kasarmus, põrandal nagu silgud reas,” muigavad mehed. Tõepoolest: voodeid pole ning magada tuleb madratsil. Köögis on pliit, kraanikauss, külmik ja kapid ning meeste enda toodud neli tooli. Lauda pole, nii et süüa tuleb põlve otsas.
Nosib omaette
Esialgu nosib igaüks omaette. “Alles me ju tutvusime, kui koos edasi töötame, siis teeme ühe supipaja,” arvab Urmas, sest nii see tavaliselt käib. Süüa tegevat see, kes kõige paremini oskab, teised täitvat siis abikoka rolli – tükeldavad, koorivad, hakivad.
Praegu täidab kõhtu Salvesti purgitoit. “Salvest saab meie pealt päris rikkaks,” muheleb Urmas.
Kodust kaasavõetud toidul on peamine osa, just nagu üliõpilastel. Kohapealt ostavad nad piima (72 eurosenti ehk kaheksa krooni liiter), piimatooteid ja mune, mis sõltuvalt ostukohast on odavamadki kui Eestis. Aga muidu laotakse külmik pärast koduskäiku nii täis kui vähegi annab.
Vaba aja sisustamisega on üldse kehvad lood. Ja naistega niisamuti, kurdavad Valeri ja Raimondas. Ehitusel küll olevat üks, aga seegi poksijamõõtu, nii et hakka või kartma. Ja ilusaid naisi Soomes polevatki. “Kõigil on justkui “seljakotid” seljas, ainult et eespool – liikuvad lihakombinaadid,” heidab Valeri kohalike naiste suunas terava kriitikanoole.
Kui midagi teha pole, sõidavad mehed 25 kilomeetri kaugusele Hämeenlinna või jalutavad Kalvolas. Aga viimases on õhtuti väga vaikne. Et vabad tunnid hiigelpikaks ei veniks, “õpivad” mehed soome keeles lehte lugema, räägivad üksteisele anekdoote, loevad või teevad hoopis kauem tööd. See on lubatud, kui mehed on nõus seda sama palga eest tegema. Mõnikord võtavad õhtuti purgikese õlut, mida tellivad Eesti meestelt ka Soome kolleegid.
Lähevad komandeeringusse
Isiklik lisatasu
Töölised, kes sõidavad võõrsile ehitama tööjõurendifirma vahendusel, lähevad komandeeringusse. Tulumaksu maksavad nad Eesti seaduse järgi.
Soome seadus määratleb ehitusalal töötasu, mida ehitustööde eest maksma peab.
Selle alusel maksab oma töölistele palka ka Soome-Eesti ühisfirma WorkPower. Palka tasutakse kuue palgagrupi põhjal tunnitasuna, mis ulatub 7,39 eurost (brutona) 12,03 euroni (115,3 kroonist 187,7 kroonini).
Sellele lisandub isiklik lisatasu sõltuvalt kvalifikatsioonist (näiteks 8,3 krooni tunnist), tööajalühendamise kompensatsioon (5 krooni tunnist) ja puhkusekompensatsioon (18,5% tunnipalgast).
Teise palgagrupi järgi teenib tööline Soomes 172,2 krooni brutopalka tunnis. Palgale lisandub päevaraha 468 krooni iga tööpäeva eest.
Märtsis hakkab ehitusalal kehtima uus hinnakiri.
Riiete eest tagatis
WorkPower kindlustab töölise ka tööriietega, mille eest võetakse 468 krooni tagatisraha.
WorkPower tagab oma töölistele ka tervisekindlustuse, hoolitseb ja tasub eluaseme eest. EPL
Mida tööleminekul silmas pidada
Oota otsust
Lõivu maksab tööandja
Et Eesti kodanik saaks Soome firmas tööle hakata, peab tema tööandja Soome tööhõiveametist töölevõtmist lubava otsuse taotlema.
20-eurose riigilõivu tasub üldjuhul tööandja.
Luba antakse, kui Soomes pole sama ametikohta soovivaid registreeritud tööotsijaid.
Kui luba on väljastatud, võib tööandja sõlmida töötajaga lepingu.
Tööluba pole vaja vähem kui kolm kuud kestvatele põllumajandussaaduste korjamisele ja nahastamistöödele minekuks.
Kui töötaja töötab tööloaga 12 kuud, pole vaja järgmiseks perioodiks uut luba taotleda.
Kuni kolm kuud
Tuleb arvele võtta
Eesti kodanik tohib registreerimiseta Soomes viibida kuni kolm kuud.
Kui ta viibib Soomes kauem, peab ta end registreerima kohalikus politseis ja ta kantakse Euroopa kodanike registrisse Soomes. See maksab 40 eurot.
Soome isikukoodi saamiseks tuleb end arvele võtta magistraadis või maksuametis.
Järgmisena tuleb maksuametist taotleda maksukaart ning esitada see tööandjale.
Sotsiaalkindlustuse kaardi taotlemiseks tuleb pöörduda KELA (pensioniameti) büroosse ja taotleda KELA kaarti (eeldab rohkem kui nelja kuu pikkust töölepingut).
Töösuhte turvalisuse (töötasu, puhkus, töötervishoid jne) ning abi tagab liitumine oma eriala ametiühinguga.
Kui Eesti kodanik on Soomes tööl alla kuue kuu, maksab ta tulumaksu 35% palgast. 510 eurot on tulumaksuvaba. Kui töö on pikem kui kuus kuud, siis kehtib astmeline tulumaks, mis sõltub töötasust. Tulumaks ei lähe maha automaatselt, töötaja peab esitama maksukaardi tööandjale, kes peab õige tulumaksu kinni. Kui töötaja pole seda esitanud, siis on tööandjal seaduse järgi õigus kinni pidada 60% palgast.
Igast töösuhtest koguneb tööpension ja töösuhte lõppedes tuleks selle kogunemist pensioniametist kontrollida.
Enda registreerimiseks ja dokumentide taotlemiseks tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjalik tööleping, politseisse ka passipilt.
Allikas: Soome tööturu infokeskus
