Põllumajandusminister Ivari Padar lausus, et ei saa väita, et Eestis mingil juhul ei hakata vaktsineerima, aga seda tehakse siis, kui see osutub väga vajalikuks, kui risk Eestile on suurem praegusest.

Ministeeriumi veterinaar- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk selgitas, et vaktsineerimisest on Eesti hetkel otsustanud loobuda nii veterinaar-meditsiinilisest kui kaubanduslikust aspektist lähtudes. Kui juba vaktsineerida, siis tuleks teha seda kolm aastat, et tekiks kindlus haiguse vastu, ühekordne vaktsineerimine annaks vaid lühiaegse immuunsuse ning on tegelikult raha raiskamine.

Vaktsineerimise halb külg on see, et antikehad haigusega võitlemiseks tekivad nii haige kui vaktsineeritud looma organismis, vaktsineerimise järel pole enam võimalik kindlaks teha, kummal põhjusel on antikehad tekkinud, seega ei saa enam täpselt määratleda, kas tegemist on haige loomaga. Vaktsineeritud loom saab olla viirusekandjaks, ta jääb riski allikaks, kuigi ei tarvitse ise haigestuda, lisas veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Ministeerium on teinud ka majanduslikud arvutused, kumb variant tuleks odavam, kas praegune vaktsineerimine koos sellest tulenevate kahjudega või kulutused võimaliku taudi puhkemise korral.

Kolmeaastase vaktsineerimise järel ei ostetaks Eestist veel aasta aega loomset päritolu kaupa. Nelja aasta jooksul oleks kahju Eesti riigile kuus miljardit krooni. Kui Eestis peaks taud puhkema ja väga musta stsenaariumi korral haigestuks 3-4 protsenti karjast, siis oleks kahju 1,5 miljardit krooni, rääkis Kuusk. Suurbritannias on hävitatud praegu umbes kaks protsenti karjast.

Padar rõhutas, et Eesti on otsustanud valida mittevaktsineerimise tee mitte sellepärast, et Euroopas nii tehakse, vaid et see tee on Eestile kasulikum. Nelja aastat ilma ekspordivõimaluseta ei ela Eesti põllumajandus Padari sõnul üle.

Keskerakonna maakonverentsil avaldati laupäeval arvamust, et Eestis oleks koheselt vaja alustada loomade vaktsineerimist. Keskerakonna maameeste kogu esimees Urmas Laht on väitnud, et Eesti suhtub suu- ja sõrataudi ükskõikselt.

Padar lausus, et kriisimomendid annavad opositsioonile alati võimaluse koalitsiooni tegevuse vastaste avalduste tegemiseks. Padarit häirib aga, et inimesi desorienteeritakse. Ohuolukordade kirjeldamisel peaks ka opositsioonil olema teatud mõõdutunne, nentis Padar.

Kõik kolm tänasel pressikonverentsil esinenut kinnitasid, et Eestis tegeldakse ettevalmistustega taudi võimalikuks puhkemiseks. Pärtel rääkis, et taudist haaratud riikide suhtes on kehtestatud impordipiirangud, piiril desinfitseeritakse riiki saabujate jalatsid ja sõidukite rattad, loomapidajaid on informeeritud, neil on kohustus välistada kõrvaliste isikute sattumine farmi.

Loomatauditõrjekomisjon kutsutakse kokku pärast taudi diagnoosimist, aga kaks eelkohtumist on komisjonil juba olnud, maakondades on tehtud praktilisi õppusi juhuks, kui taud peaks vallanduma.

Piiripunktides desifitseeritakse jalatseid seni, kuni viimane taudikolle on mandri-Euroopas likvideeritud.

Viimased nädalad näitavad, et väga drastiliselt pole olukord Euroopas halvenenud. Suurbritannias on praeguseni registreeritud kokku 1061 taudikollet, Prantsusmaal kaks ja Hollandis 15. Suu- ja sõrataud on diagnoositud ka Iirimaal.

Padar ütles, et kui risk Eestile peaks väga suureks muutuma, saab vaktsiini tellida Euroopa Liidu vaktsiinipangast Prantsusmaalt, vaktsiin on broneeritud, aga praegu pole seda mõtet valmis osta, sest taudi tüvesid on palju ja pole teada, millise ohvriks Eesti võiks langeda.

Suu- ja sõrataud on maailmas alati olemas olnud, aga praegu on jõudnud ta sellisele laiuskraadile, kus seda pole ammu olnud ning kus tegeldakse intensiivselt põllumajandusega, tõdes Padar.

Suurbritanniasse jõudis taud ilmselt illegaalse kaubasaadetisega Koreast.