Suure languse peamine põhjus oli elektriseadmete väljaveo vähenemine, täpsemalt Eesti kõige olulisema ekspordiartikli, telekommunikatsiooniseadmete, ekspordi 30% suurune langus Rootsi suunal. Teine oluline põhjus, miks eksport nii suure kukkumise läbi tegi, oli mineraalsete toodete väljaveo vähenemine 36%. Peamiselt on tegemist naftatoodete transiidiga, mida mõjutas nafta üliodav hind.

Kui 2015. aasta jaanuaris kauples nafta 46-47 dollari juures barrelist, siis selle aasta jaanuaris jõudis nafta hind vahepeal isegi 26 dollari tasemele.

Väga vajaliku täiendusena avaldab statistikaamet alates sellest aastast ekspordistatistikas eraldi andmeid Eesti päritolu kaupade ekspordi kohta. Kui koguekspordi alla loetakse ka kaubad, mis Eestit vaid ajutiselt läbivad, siis nende vahendamise tegelik mõju siinsele majandusele on mõistetavalt väiksem.

Selle aasta jaanuari seisuga moodustas Eesti päritoluga kaup koguekspordist 69%. Vaadates ainult siin toodetud või töödeldud kaupade eksporti sihtriikide lõikes, muutub põhjalikult ka Eesti peamiste ekspordipartnerite edetabel. Venemaa-suunalise ekspordi puhul on kohaliku toodangu madal osakaal olnud jutuks ka varasemalt. Eelmise aasta põhjal oli siinse toodangu osakaal ekspordis Venemaale alla 30%.

Kui koguekspordi poolest oli Venemaa 2015. aastal Eestile tähtsuselt viies kaubanduspartner, siis vaid Eesti päritolu kaupade puhul langeks Venemaa lausa 10. kohale. Vähesed on teadlikud faktist, et ka Läti suunalisest ekspordist moodustab Eesti päritolu kaup alla 40%. Ilmselt võib osa sellest kaubast jätkata hiljem teekonda veel edasi Venemaa poole.

Kohalikku päritolu kauba ekspordi poolest tõuseb Rootsi ja Soome järel kaubanduspartnerina tähtsuselt kolmandale kohale hoopis Saksamaa, kuhu veeti 2015. aastal 6% siin toodetud kaubast. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et Eesti eksport on vaid kohalikku päritolu kaupa vaadates veelgi kontsentreeritum – Rootsi, Soome ja Saksamaa moodustasid pea poole Eesti kaubaekspordist.

Võrreldes Eesti päritolu kaubaeksporti kogueksporiga, tõuseb kodumaise toodangu edetabelis ettepoole ka Norra, Taani ja Holland, edestades näiteks Leedut.