Eesti EL-i esinduse värske asejuht: paljud peavad meid Põhjamaaks. Aga me peame ka vastavalt käituma
Nii nagu Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon alustasid sel aastal tööd uue koosseisuga, on ka Eesti esindusel Euroopa Liidu juures augustikuust uus asejuht. Kolm aastat Eesti suursaadikuna Pekingis ja varem viis aastat Eesti esindajana OECD juures Pariisis töötanud Marten Kokk (46) on Eesti riiki teeninud juba 25 aastat. Nüüd kuuluvad Brüsselis tema vastutusalasse kõik EL-i siseturu ehk COREPER I teemad.
Hiina kogemusele tuginedes usub augusti lõpus perega Belgiasse kolinud Kokk, et kliimateemad muutuvad Euroopa Komisjoni uue juhi Ursula von der Leyeni rohelise kokkuleppe valguses üha olulisemaks. Ka Eesti peab harjuma mõttega, et põlevkivitööstus jääb mõne aja pärast minevikku ja selle juurde ei ole tagasiteed. Samal ajal võiksid siinsed idufirmad hakata julgemalt mõtlema uutele taastuvenergia lahendustele, sest just selles on tulevik.
Eestit puudutavad kliimateemad väga valusalt. Me peame loobuma oma peamisest elektrienergia allikast, kuid selgeid lahendusi ei paista. Mida teha?
Me kurdame, et ei saa oma põlevkivisektoriga midagi peale hakata, sest seal jääb paar tuhat inimest tööta. Hiinas oli samamoodi – energia tuli söest – ja nad said ühel hetkel aru, et keskmine hiinlane elab selle tõttu mitu aastat vähem, mistõttu sellega tuleb midagi ette võtta. Hiinlased investeerivad tohutu palju päikese-, tuule- ja hüdroenergiasse.
Eesti inimesed peavad hakkama harjuma mõttega, et 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk jääb, see ei kao kuskile, kogu kliimateema saab järjest olulisemaks. Ma arvan, et juba 2030. aastaks ei müüda paljudes riikides enam sisepõlemismootoriga autosid ja senisest rohkem pannakse rõhku ühistranspordile, mis muutub üha mugavamaks.
